K, 18.05.2022

Juhtkiri ⟩ Pookimishoogu juurde!

Postimees
Pookimishoogu juurde!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Vaktsineerimise edenemine on jätkuvalt võtmeküsimus
  • Teadlaste uuring annab vaktsiini toime kohta uut infot
  • Uued tüved on oluliselt nakkavamad kui senised

Sedamööda, kuidas viirus­tüved muteeruvad, on ­nende tähistamisel üle mindud kreeka tähtedele. Näiteks ­Indias suure nakatumislaine põhjustanud tüvi kannab nüüd nime Delta, Brasiilia tüvi aga Gamma. Jääb vaid loota, et pandeemia saab siiski enne läbi, kui kreeka tähestikust tähed otsa saavad.

Võtmeküsimus viiruse ja tähestiku mõõduvõtmisel on vaktsineerimine. Kuigi liikumise piiramine ja ühiskonna lukustamine aitavad hästi, on selle sotsiaalne ja majanduslik kõrvalmõju kaugelt rängem kui vaktsineerimisel, isegi kui arvesse võtta kõrvalmõjudest tingitud üksikud surmajuhtumid. Kuid ka vaktsineerimise korraldamisel on oluline saada andmeid selle tegelikust tõhususest.

Eesti teadlaste värske uuring Pfizeri vaktsiini põhjustatud immuunvastuse kohta on üks ­esimesi, mille põhjal saab hinnata, kui kaua vaktsineerimise kaitse kestab. Nagu võiski arvata, mõju aja jooksul kahaneb ning selles protsessis on ealisi ja soolisi erinevusi.

Oluline uus teadmine on see, et kolm kuud pärast kuuri läbimist on vaktsiini kaitse vähenenud, kuid immuunsus on siiski suurem kui neil, kes on haiguse läbi põdenud. Väärtuslik on ka avastus, et vanemaealistel väheneb viiruse kaitse kiiremini kui noortel. See on ka põhjus, miks neil on täheldatud vähem vaktsiini kõrvaltoimeid – eakam organism annab vaktsiinile lihtsalt nõrgema vastuse.

Praegu ei ole aeg viirus unustada. Kaitse-pookimisega tuleb edasi liikuda põhimõttekindlalt ning otsida uusi teid ja võimalusi, kuidas kasvatada vaktsineeritust.

Seda infot tuleb arvesse võtta rahvusliku vaktsineerimiskava planeerimisel. Artikli autorid juhivad tähelepanu, et saadud tulemused eeldaks vanemaealiste puhul individuaalseid vaktsineerimiskavasid, eelkõige suuremat ajalist vahet kahe vaktsiinidoosi vahel, et kogumõju püsiks kauem. ­Iseäranis oluline on see vanemaealiste ­meeste puhul, kellel immuunreaktsioon on nõrgem kui samaealistel naistel.

Kogu Eesti arvestuses on vanemaealistest vaktsineeritud vaid kaks kolmandikku ja nende hulgas hakkab vaktsiini mõju juba sügiseks nõrgenema. Seejuures on tarvis meeles pidada, et vaktsineerituse tase on madalam kõrgelt linnastunud piirkondades, nagu Harju- ja Ida-Virumaal. Neid aspekte tuleb arvesse võtta kohe praegu.

Kuigi suvi on kaasa toonud viiruse madalhooaja kõikjal Euroopas, on mitmel pool ilmnenud, et SARS-CoV-2 Delta tüvi on oluliselt nakkavam kui senised. Ja viimasel ajal on seda ka Eestisse sisse toodud. See tähendab, et praegu ei ole aeg viirus unustada ja valgetes öödes kaerajaani vihtuda. Kaitsepookimisega tuleb edasi liikuda põhimõttekindlalt ning otsida uusi teid ja võimalusi, kuidas kasvatada vaktsineeritust.

Eestlaste uuring on veel üsna ­väheste vabatahtlike peal tehtud ­kiire teadustöö ja oleks tarvis ­palju suure­maid valimeid, et vähegi põhja­likumaid järeldusi teha. Seega ei tasu praegu muretseda, ­kaitsesüstiga saadud immuunsus pole kuhugi ­kadunud. Küll aga on tegu täiesti uue vaktsiiniga täiesti uuele haigusele, mistõttu on selle mõju püsivuse uurimine ülioluline.

On antud vargsi mõista, et ­Eesti koroonaviiruse kolmandast lainest ilmselt ei pääse. Kaitsepookimisele hoogu juurde lükates tuleb see oluliselt kergem kui eelmised. Ning kui vaktsiinide kohta rohkem uurida, ehk õnnestub neljandat isegi vältida.

Märksõnad
Tagasi üles