:format(webp)/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)
/nginx/o/2021/06/08/13834015t1hb502.jpg)
- Kasvaja ründamine kiirgusega sobib umbes pooltele vähihaigetest
- Eestis venibki vähiraviga alustamine keskmiselt enam kui neli nädalat
- Ravi on tõhus siis, kus haige saab kõik raviviisid ühest kohast
Eestis ei jätku kiiritusravi aparaate – neid leidub kogu riigis vaid kuus, aga vaja oleks 11, kirjutab toimetaja Kadri Tammepuu.
Vähktõbi pole naljaasi, eriti kui sellele liiga hilja vastu astuda. Alati ei viivita inimene abi otsimisega, ka perearstile on vähk võõras – keskmiselt näeb peretohter aastas kaheksat uut vähihaiget ja kaugeltki iga kasvaja ei näita end kergelt kätte. Nii võib haige pikalt eriarstide vahel ekselda, enne kui onkoloogini jõuab, aga puudusi leiab ka vähiravis.
Tihti räägitakse vähiravimitest, mis Eestis kasutusse ei jõua. Märksa vähem on juttu ebapiisavast kiiritusravist, kuigi tegu on kulutõhusa raviviisiga – esialgu tuleb selleks küll hulk raha välja käia, aga edaspidi on kulud väikesed. Näiteks maksis viimati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse ostetud aparaat kaks miljonit eurot, kuid see töötab vähemalt kümme aastat ja aitab tuhandeid haigeid. Kasvaja ründamine kiirgusega sobib umbes pooltele vähihaigetest, kellest kümnendik vajab korduvat ravi.
/nginx/o/2021/06/08/13834016t1hbda3.jpg)
Vanasti kiiritusravi peljati, sest kardeti kiirgusdoosist taas vähk saada. Kui nii ei läinud, kahjustusid kasvaja ümber olevad terved koed. Tänapäevane tehnoloogia võimaldab kiirguse suunata kasvajasse millimeetri täpsusega, mistõttu saab doosi suurendada ja kasvab tõenäosus vähist vabaneda või elu lõpul sõralise ebameeldivaid toimeid leevendada.
Tänapäevane tehnoloogia võimaldab kiirguse suunata kasvajasse millimeetri täpsusega, mistõttu suureneb tõenäosus vähist vabaneda.
Eestis peaks kiiritusravi tegema poole rohkem kui praegu, kuid ravi jääb kas määramata või viibib, sest aparaate ei jätku – neid on riigis kuus, aga võiks olla 11. Nii venibki raviga alustamine keskmiselt üle nelja nädala. Mullu teadusajakirjas British Medical Journal avaldatud uuring näitas, et neljanädalane viivitus ravi alustamisel suurendas haigete suremust 6–13 protsenti.
Lisaks olemasolevatele tuleb vähihaigeid pidevalt juurde – haigusega elatakse kauem ja aastaks 2035 kasvab vähki haigestumine 25 protsenti. Asjatundjad räägivad, et vähiravi tuleb pakkuda keskustes, kus haige saab kõik raviviisid ühest kohast. Selliseid kohti on Eestis kaks. Peale kiiritusravi kasutatakse ülejäänud vähiravi viise ka Ida-Tallinna keskhaiglas. Kui haiglajuht Ralf Allikvee soovis kolm aastat tagasi uude Tallinna haiglasse tervikliku vähikeskuse luua, tegutses regionaalhaigla plaanile ägedalt vastu.
/nginx/o/2021/06/08/13834017t1ha992.jpg)
/nginx/o/2020/11/17/13481931t1h3538.jpg)
Samas pole teada, millal regionaalhaigla ise seadmeid osta kavatseb või riik selleks raha annab. 2023. aasta lõpus uueneb haiglas onkoloogiakliinik, kuid rohkem kiiritusravi aparaate sinna juurde ei tule. Seega jääb kiiritusravi endiselt osale haigetele kättesaamatuks. Defitsiiti ei lahendaks ka regionaalhaigla unistus võtta kogu Põhja-Eesti vähiravi enda kätte. Nii võib küll teha, aga mida toob monopol kaasa patsientidele?
Mäletatavasti nõudis just regionaalhaigla kaks aastat tagasi tervise- ja tööministrilt, et keemiaravi Saaremaal pakkuda ei tohi, sest see seab ohtu vähihaigete tervise ja elukvaliteedi. Ralf Allikvee koos Kuressaare haigla juhi Edward Laanega päästis saare haiged siiski üheksatunnisest sõidust pealinna ja tagasi pelgalt selleks, et saada seal üks süst. Kellegi tervis kodulähedasest keemiaravist ohtu ei sattunud, pigem vastupidi – paranes ravist osavõtt.
Kellegi tervis Kuressaare haiglas kodulähedasest keemiaravist ohtu ei sattunud, pigem vastupidi – paranes ravist osavõtt.
Sotsiaalministeeriumi Tallinna haigla projektijuhi Rainer Aaviku sõnul aga kiiritusravi uude pealinna haiglasse ei tule, sest see «nõrgendaks erialakeskusi ja halvendaks teenuse kvaliteeti ning kättesaadavust inimeste jaoks». Pea ei võta, kuidas kiiritusravi pakkumine, mis aparaatide arvu Eestis kasvatab, teiste raviviiside kõrval samas haiglas inimesele kahjulikult mõjub, kui tema raviarst on sama. Monopoli ihalejad võiks oma soovi otse välja öelda, mitte pugeda patsientide kaitsmise sildi taha.