/nginx/o/2021/06/07/13831423t1heabe.jpg)
/nginx/o/2021/06/08/13833971t1hdd6f.jpg)
- Kahe sünnitushaigla asemel jääb pealinna eeldatavasti alles üks, uus ja moodsam
- Kallid raviviise ootab koondamine, sest igasse haiglasse ei tasu aparaate osta
- Raskelt haige või enneaegne laps on haiglale «majanduslikult tulus haige»
Tallinnas saab sünnitada kahes linna haiglas ja vastsündinuid ravitakse peale selle veel lastehaiglas. Uue Tallinna haigla projekteerimise eel tasuks läbi mõelda ja kokku leppida, kuidas peaks muutuma linna ja kogu Põhja-Eesti piirkonna sünnitusabi.
Tallinna haigla valmimine koondab mõlemad seni iseseisvalt tegutsenud linnahaiglad ning nende automaatne ühendamine tooks kaasa ka selle, et kahe sünnitushaigla asemel jääks pealinna alles üks uus, moodsam ja suurem koht. Plaanitava lahendusega võtaksid otsustajad tõsise vastutuse, sest see tähendaks linnale suure laenurahaga süsteemi tsementeerimist ja seda vähemalt järgmiseks 50 aastaks. Tavaliselt peetakse nii pikaks ühe haigla eluiga. Patsientide seisukohast oleks tegemist senise süsteemi kinnistamisega, mis tulevikus ei teeniks riskigruppi kuuluvate sünnitajate ja vastsündinute tervise huve.
Piisab kahest keskusest
Teine võimalus, mida on toetatud ka haiglate tulevikukavade üle arutledes, on jagada edaspidigi sünnitus- ja günekoloogilise abi pakkumine kaheks. Lisaks Tallinna haiglale tuleks teine pool teenustest üle viia Mustamäe meditsiinilinnakusse, täpsemalt uude, Põhja-Eesti regionaalhaigla veel valmimata naiste- ja lastekliinikusse.
/nginx/o/2021/06/08/13834012t1h6b06.png)
Enamgi veel, lastehaigla juurde soovitati tulevikus rajada üks riigi kahest kompetentsikeskusest, teine seesugune peaks jääma Tartusse. Lastekliinikusse koondatakse sünnitused, mille puhul on juba ette teada, et kaasneb tavapärasest suurem risk naisele, lootele või lapsele, olgu need siis sügav enneaegsus, kaasasündinud väärareng või mõni raske haigus.
Kahe sünnitushaigla asemel jääks pealinna alles üks uus, moodsam ja suurem koht. Plaanitava lahendusega võtaksid otsustajad tõsise vastutuse.
Selliste laste ravis osalevad haiglas lastekardioloog, -kirurg, radioloog ja neurokirurg. Äärmiselt mõistlik oleks, kui kõik need spetsialistid tegutseksid samas kohas, kus laps sünnib. Pealinna alles jääv üks keskus tagaks, et perekond oleks ka enne ja peale lapse sündi sama meeskonna hoole all, mis muudaks emotsionaalselt talutavamaks niigi keeruka eluperioodi. Erilise ravivajadusega lapsed on arstide jälgimisel tavaliselt esimesed kaks eluaastat – nii on lootust, et nende sirgumiseks on parimad tingimused ning ideaalis jõuavad nad eakaaslastele järele.
Teised arenenud riigid lähevad sama teed. Näiteks 5,5 miljoni elanikuga Soomes tegutseb selliseid kompetentsikeskusi viis, üle nelja korra väiksemas Eestis aga seitse. Miks nii?
/nginx/o/2021/06/08/13833974t1hb73d.jpg)
Vanasti olid haiglad väiksemad. Kallid raviviisid, tänu millele jäävad ellu ka need vastsündinud, kel varem elulootust polnud, vajavad aga koondamist, sest igasse haiglasse aparaate seisma osta pole mõtet. Kõige suurem puudus on Eestis aga arstidest-õdedest, kes neid seadmeid kasutada oskaksid või harva ette tulevaid operatsioone vilunult teeksid.
Põhja-Eestis vajab tõsisemat pikaajalist ravi umbes 250 vastsündinut aastas, sealhulgas 80–90 väga sügavalt enneaegsena sündinud last. Selliseid lapsi tuleb ilmale õnneks vähe. Kuigi normaalseks sünnikaaluks peetakse 2,5–4,5 kilogrammi, jäävad Eestis ellu ka alla 500-grammised mikrobeebid. Nende ebaküpsetel kopsudel aitab erilistes inkubaatorites hingata paarkümmend aastat tagasi kasutusele võetud surfaktant – aine, mis hoiab nende kopsud lahti. Tavaliselt toodavad kopsud ise piisavalt surfaktanti, kuid enneaegse lapse väljaarenemata kopsud seda ei suuda.
Rahastamine õhkõrnal jääl
Siiani pole olnud suure erivajadusega beebide ravi koondamiseks võimalusi, sest olemasolevad Tallinna haiglahooned on selleks liiga kitsad. Lisaks takistavad haigete liikumist haiglate vahel arstide professionaalsed huvid – arst otsib erialast väljakutset ja püüab ise ravimisega hakkama saada. Kaasa mängivad kindlasti ka rahalised hoovad, sest raskelt haige või sügavalt enneaegne laps on haiglale «majanduslikult tulus haige». Paraku võib niimoodi kannatajaks jääda vastsündinu, kes jääb ilma kõige kõrgemal tasemel abist või kellele väärtuslik abi hilineb.
Siiani pole olnud suure erivajadusega beebide ravi koondamiseks võimalusi, sest olemasolevad Tallinna haiglahooned on selleks liiga kitsad.
Tallinna haigla projekteerimine käib, sellest hoolimata seisab kompleksi rajamise rahastamine õhkõrnal jääl. Millisena maja valmib ja kui mitmes etapis see juhtub, pole teada.
/nginx/o/2021/06/08/13833975t1hbb4f.jpg)
Teiseks pole selge, millal kavatsetakse valmis ehitada Põhja-Eesti naiste- ja lastekliinik ning mis saab vahepeal pealinna sünnitusabist, kaasa arvatud sügavalt enneaegsete laste nüüdisaegsetest ravivõimalustest. Nii avalikkusele kui ka meditsiinitöötajatele on jäänud avamata plaanid, kuidas näeb riik valdkonna tulevikku, et kaitstud oleksid kõige nõrgemate ehk vastsündinute huvid ja nende perede vajadused, ning kuidas niigi nappivaid lastespetsialistide kogemusi ja kompetentsi koondada.
KOMMENTAAR
2 KÜSIMUST
:format(webp)/nginx/o/2021/06/08/13833989t1hb82b.jpg)
Sotsiaalministeeriumi Tallinna haigla projektijuht Rainer Aavik, kus saab vähihaige tulevikus Tallinnas kiiritusravil käia ja sünnitada ning kus ravitakse sügavalt enneaegseid lapsi ehk kuhu tuleb perinatoloogia keskus?
Vastavalt 2019. aastal kinnitatud Tallinna haigla funktsionaalsele arengukavale on sinna kavandatud keemiaravi. Kiiritusravi osakonda ei ole planeeritud, sest kogu Põhja-Eesti kiiritusravi vajaduse suudab katta regionaalhaigla Mustamäel. Piiratud tegevusmahuga spetsiifilise erialakeskuse tükeldamine administratiivse otsusega nõrgendaks vastavaid erialakeskusi tuntavalt ning seega halvendaks teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust inimeste jaoks.
Lasnamäe meditsiinilinnakusse on planeeritud sünnitusmaja, mille suurus ja teenuste maht vastab ühele täna töötavale sünnitusmajale Tallinnas. Teine sünnitusmaja koos perinatoloogia osakonnaga luuakse Mustamäele (praeguse lastehaigla kõrvale). See osakond jätkab tööd, mida seni on tehtud Ida-Tallinna keskhaiglas.
Kust tuleb haiglate ehitamiseks raha?
Tallinna haigla rajamiseks Euroopast toetuse taotlemine taaste- ja vastupidavusrahastust on jõudmas lõppjärku, oleme praegu keskendunud läbirääkimiste õnnestumisele ning hetkel alternatiivsete plaanidega ei tegele.
Mustamäe meditsiinilinnakusse perinataalkeskuse rajamiseks on alustatud funktsionaalse arengukava koostamist, kus selgitatakse välja keskuse võimalikud ravimahud ja maksumus ning võimalik rahastamine.
Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatakse aastatel 2014–2020 mitme Põhja-Eesti regionaalhaigla hoone ehitamist 35,4 miljoni euroga, millele lisandub toetusesaaja omafinantseering (ligi 50 protsenti). Hiljemalt 2023. aasta lõpuks on eesmärk ajakohastada patoloogiakorpus, onkoloogia- ja hematoloogiakliinik (hematoloogiakeskus, keemiaravi) ning sisehaiguste kliinik (nefroloogia), samuti psühhiaatriakliiniku raviüksused.
Lisaks toetatakse REACT-EU ERFi toetusega Põhja-Eesti regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimist 11,6 miljoni euroga. Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 100 protsenti.