Veronika Ariva: priiskamine ja kärped

Veronika Ariva. Foto: Elmo Riig

Tundub, et Eestis puudub igasugune järelevalve raha raiskamise, korruptsiooni, võimu kuritarvitamise ja ametnike omavoli üle, kirjutab pensionär Veronika Ariva.

Viimase aja poliitilised sündmused on teinud mind väga murelikuks. Esiteks skandaal, mis on lahvatanud Jüri Ratase rahakulutuste kohta. Leian, et sellised arutud kulutused ajal, kui paljudel inimestel pole võimalik pere toitmiseks käia tööl ja teenida palka, on äärmine ülbus. Olen pensionär, peaksin kaks aastat elama ilma söömata-joomata, sentigi kulutamata, et oma kontole saada 12 000 eurot. Samal ajal kulub hr Ratasel paar päeva, et see summa mõne kaaslasega läbi laristada. Mul on häbi seda kirjutada ja ma sooviksin, et ka lugejad tunneksid häbi. Miks me samal ajal siis räägime, kui kehv on riigi rahaline seis?

Teiseks kärbetest, mis said alguse laste huvitegevuse raha kärpimisest ja kaitsekulude kärpimisest. Ei teagi, mida siis uskuda, kui valitsus annab teada, et kaitsekulusid hoopis suurendatakse, aga samal ajal lähevad koondamisele orkester ja kaplanid. Kas poleks rahva rahustamiseks olnud õige alustada kärpimiskulutuste ilmutamisega valitsusaparaadi ametnike armee ja riigikogu koha pealt? Kas on normaalne, et 101 riigikogujat pistavad ilma häbenemata taskusse kuluhüvitisi üle 1000 euro iga kuu, samal ajal esinedes videokoosolekutel, kes püksata, kes voodis lesides. Mul on häbi seda kirjutada, sest nende palgatõusud on kopsakad. Minu ettepanek oleks siduda seadusandjate palgatõus keskmise pensionitõusuga, ehk hakkaksid siis meie valitud ja seatud isikud mõistma, kui mõnus on oodata kaks aastat 20-eurost palgatõusu, mille inflatsioon on selleks ajaks olematuks purenud.