Tarmo Pikner: kollektiivne roheline enesetapp

Tarmo Pikner. Foto: Erik Prozes

Tervitatav on igasuguse reostuse vähendamise püüd, kuid ühe keemilise elemendi Mendelejevi tabelist kustutamine ja ühe loodusliku ühendi direktiividega inimkonna vaenlaseks tembeldamine on pehmelt öeldes libateaduslik, kirjutab kolumnist Tarmo Pikner.

No mis sest, et sureme riigina ­välja, vähemalt hävime roheliselt. Ja saame takkajärele maailma rohe­lisima rahva tiitli, kui ­kuuletume endiselt kaetatud poliitikute edastatud ­libateadlaste sõnumeile, sulgedes oma rahvusliku majanduse koos varustuskindlusega (põlevkivienergeetika).

Sääraseid rohelise enesetapu eksperimente võivad endale lubada suurriigid, katsetades praktikas nende elujõulisust või -jõuetust (tuumaenergiast loobumine). Kas oleks mõeldav, et Austraalia sulgeks oma kullakaevandused, rajatud aastasadu orja­tööjõul, ekspluateerides siiani loodus- ja inimressursse? Või kas araabia naftašeigid tamponeeriksid oma musta kulla augud?

Libateaduste keskuseks kujunenud Belgia pealinnas on hakatud lahendama üht filosoofia põhiküsimust: kas elada ­praegu või mingis ettenägematus tulevikus. Tule­vikuga on aga säärane lugu, et teada on vaid see, mis juhtub viie miljardi aasta pärast, kui päikesest saab valge kääbus. Kõik, mis jääb tänase ja viimsepäeva vahele, on sama tume maa nagu universumit täitev oletatav tumeenergia (kui selle kätte saaks, poleks vaja ei õlitehaseid ega Eesti Energiat).