L, 10.12.2022

Õigusteadlaste pöördumine: õigushariduse ja õigusteenuse kvaliteeti tuleb tõsta

NN
Õigusteadlaste pöördumine: õigushariduse ja õigusteenuse kvaliteeti tuleb tõsta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Riigikohus
Riigikohus Foto: Margus Ansu / Postimees
 

 

Tunneme sügavat muret Eesti õigushariduse hetkeseisu, veel enam aga tuleviku pärast. Leiame, et senine juristide ettevalmistussüsteem ei taga kvaliteetse juristkonna pealekasvu, takistab tipptasemel õigusteadlaste järelkasvu, raiskab väärtuslikke ressursse ega vasta Eesti vajadustele. Eesti akadeemilise õigushariduse kvaliteedi tõstmiseks on vaja õigusõppe korraldust põhjalikult muuta.
 
Demokraatliku õigusriigi püsimiseks ning majandusliku heaolu ja innovatsiooni tagamiseks on riigis vältimatult vajalik anda ülikoolis tipptasemel õigusharidust. Rahvuslikku õigusharidust ja -teadust ei ole võimalik mujalt sisse osta. Õigusteadmiste hoidmine ja arendamine on Eesti demokraatia ja riikluse jaoks eksistentsiaalne küsimus.

Eestis antakse õigusteaduse diplom liialt paljudele inimestele, kes ei ole tegelikult läbinud aineid, mille laitmatu tundmine on juristitöö eeldusena hädavajalik. Kõrghariduse kroonilisealarahastuse tingimustes kahandab napi ressursi pihustamine mitme ülikooli vahel võimalusi kuskilgi kvaliteetset haridust anda. Seaduses sätestatud õigusteaduse magistrikraadi nõue üksi ei taga, et juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametialal tegutseval juristil on Eesti õigusest vajalikud baasteadmised.

Kohtuniku, advokaadi, notari, kohtutäituri või pankrotihalduri kutseeksami suudab praegu ära teha vaid alla poole õigusteaduse diplomi omandanutest. Eri ülikoolide antavad kraadid ei ole võrreldavad ega taga kõrgharidusstandardiga nõutavat

kvaliteeti. Puudub riigi järelevalve, et iga magistrikraadi saav üliõpilane oleks läbinud juristina töötamiseks vajalikud baasained, nagu ka üldine arusaam, mis need baasained on.

Riik ei ole õiguse õppekavadele ainete aspektist sisulisi nõudeid kehtestanud, nagu ei ole neid kehtestatud ka akrediteerimisele. Õigusstuudiumi praegune kunstlik osadeks jagamine bakalaureuse- ja magistriastme vahel ei taga õiguse põhiainete omandamist, mistõttu puudub paljudel juristidel ülevaade põhilistest õigusvaldkondadest ning nende omavahelistest seostest. See on omakorda põhjustanud aga tõsised lüngad juristide hariduses ning toonud kaasa märkimisväärse kvaliteedilanguse õigusteenuste osutamisel.

 

 

Märksõnad
Tagasi üles