Juhtkiri ⟩ Hiidudele päitsed pähe
7. juuni 2021, 00:00
- Ülemaailmne tulumaksumiinimum on ajalooline kokkulepe
- Tehnoloogiahiidude eneseregulatsioonile ei saa lootma jääda
- Eesti huvides on toetada ettevõtete globaalset reguleerimist
Laupäeval sündis G7 kohtumisel ajalooline kokkulepe: otsustati kehtestada ettevõtetele üleilmne tulumaksumiinimum 15 protsenti. USA initsieeritud ettepanek lõpetab pikka aega kestnud tehnoloogiahiidude võimutsemise, mille üht tulisemat ilmingut nägime selle aasta alguses Facebooki ja Austraalia riigi tülis.
Kokkulepe üleilmse tulumaksumiinimumi kehtestamiseks on suurte hargmaiste ettevõtete reguleerimise algus. See puudutab nende tegevuse rahalist poolt ja peab tagama, et ühiskonnad, kus toimides nad oma tulu teenivad, saaksid nende tegevuse pealt õiglast tasu, nagu maksavad kõik teised, kes samas majandusruumis tegutsevad. Isegi kui hargmaiste ettevõtete tulumaks jääb kohalike ettevõtete tulumaksust madalamaks, on see siiski suur samm edasi.
Loomulikult ei saa tehnoloogiahiidude reguleerimine jääda pidama vaid selle juurde, sest nende mõju niihästi üle maailma kui ka paiklikult eri kultuuriruumides on üha suurem. Globaalsete firmade hallatav info annab neile ka lokaalselt sedavõrd suure mõjuvõimu, et selle abil on võimalik kallutada demokraatlikke protsesse. Näiteks võimaldas Facebooki kasutajate vabatahtlikult esitatud isikuandmed suurandmete analüüsifirmal Cambridge Analytica koostada iga valijarühma jaoks ise sisuga reklaamid, mis suure tõenäosusega aitasid kaasa Donald Trumpi presidendiks valimisele aastal 2016.
Facebook tegi sellest küll oma järeldused, aga loota üksnes Facebooki või ka teiste tehnoloogiafirmade eneseregulatsioonile oleks naiivne. Selleks on juba praeguseks tulnud välja liiga palju andmekorjega seotud patte, et uskuda, et nad suudavad jätta inimeste järele nuhkimise, isegi kui nad seda sinisilmselt väidavad. Kui mitte muud, siis teevad tehnoloogiahiiud kasutajatele oma andmete jagamise nii tülikaks, et enamik ei suuda kõiki neid võimalusi nagunii kontrollida ja annab seega oma andmeid «vabatahtlikult».
Eesti on olnud küberjulgeoleku vallas üks teerajajaid, praegu on õige aeg teha end üleilmselt nähtavaks ka tehnoloogiahiidude taltsutamisel. Meie oma ükssarvikud võiks siin pead riigiga kokku panna.
Mingisugust reguleerimist sotsiaalmeedias vajab ka sõnavabadus, aga ka selles tuleks eelistada pigem rahvusvahelisi kokkuleppeid kui loota ettevõtete eneseregulatsioonile. On ju suurepäraselt teada, et oma ärihuvidest lähtuvalt suurtel turgudel on nad valmis vastu tulema valitsuste erisoovidele tsensuuri osas, seda näiteks Hiinas või Venemaal, vaigistades inimõiguslasi ja demokraatiameelseid. Samas lääneriikides kalduvad nad pigem vaigistama parem- kui vasakäärmuslasi.
Eesti huvides on olla hargmaiste ettevõtete tegevuse globaalse reguleerimise kindel toetaja, sest seda nõuavad meie rahvuslikud huvid ja maine tehnoloogiaühiskonnana. Meie riik on olnud küberjulgeoleku vallas üks teerajajaid, praegu on õige aeg teha end üleilmselt kuuldavaks ja nähtavaks ka tehnoloogiahiidude taltsutamisel. Meie oma ükssarvikud võiks pead riigiga kokku panna ja olla siin meie saadikud.