Martin Ehala: inimkaubandus Toompeal

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Mida julgemalt kasutavad Eesti presidendid presidendi rolli pakutud võimalusi, seda võõrandunumaks on muutunud presidendivalimised. See on tingitud vastuolust, mis on seadusesse kirjutatud presidendi rolli ja valimiskorra vahel.

Põhiseaduslik assamblee tahtis tseremoniaalset presidenti, aga andis talle piisavalt võimu, et olla arvestatav poliitiline jõud: Eesti president on poliitiline hädapidur, kellel on õigus tõsta häält, kui vaja, ja jätta seadusi välja kuulutamata kuni riigikohtuni välja. President on ka moraalne majakas, kes mõõdab poliitilist eliiti ja ka ühiskonda tervikuna kõrgemate ideaalide valgusel.

Lennart Meri ja Kersti Kaljulaid on mõlemad kasutanud Eesti presidendi rollile antud võimalusi aktiivselt. On küll kirutud, et nad on astunud üle tseremoniaalse presidendi võimupiiridest, kuid tegelikult on need presidendid täitnud oma rolli just nii, nagu seadus võimaldab ja nagu seda rolli südametunnistusega inimene täitma peaks.