Hea mees kommertsitegemist ei karda

Rene Vilbre FOTO: Johan Elm Foto: Johan Elm

Igaühele ei pruugi meeldida see eestlane, keda René Vilbre meile oma filmis näitab, aga see-eest saame mõnuga naerda naabri üle. Sellel pildil on kunstnik kujutanud René Vilbret puuhaluga, sest oluline osa «Eesti matuse», nii näidendi kui ka filmi tegevusest toimub puuriitade vahel.

Aga kui vaadata kogu mullu 50-aastaseks saanud Vilbre loomingut, siis meenutab seegi hästi laotud puuriita, niisugust heinasaokujulist, ümmargust ja toekat, nagu neid Peipsi kandis tehakse. Ning iga teos selles, iga halg on omamoodi veatu, aga lähemalt vaadates näeb, et mõnigi neist on lõhestatud okslikust ning krutskitega pakust.

Eriti on seda okslikkust näha tema värskeima filmi, Andrus Kivirähki näidendi «Eesti matus» puhul. Eesti Draamateatris on seda mängitud 276 etendust, lavastust on vaadanud 111 843 vaatajat. Peaaegu iga kümnes Eesti elanik on seda laval näinud ja kes ei ole, jõuab veel Vargamäele, kus lavastus oma luigelaulu suvetaeva poole kõlada laseb. Ja Vene Teatris on see ka mängukavas. Kui mõnda näidendit ja lavastust üldse kultuslikuks nimetada, siis seda.