Juhtkiri ⟩ Sünnipäeval on hea vaadata tulevikku

Foto: Urmas Nemvalts

• Täna, 5. juunil on Postimehe 164. sünnipäev
• Sotsiaalmeedia on ajakirjaniku ameti ümber mõtestanud
• Postimees pole ammu enam pelgalt paberleht

Täna 164 aastat tagasi ilmus toonase Perno Postimehe esimene number. Hiljem, 1886. aastal Tartusse kolides sai leht nimeks Postimees, mille all tunneme seda praegugi.

5. juunil 1857 ilmunud lehenumbri tähtsust on raske Eesti ajaloos ülehinnata: pani ju Perno Postimees aluse eestlaste eneseteadlikkuse tõusule rahvuslikul ärkamisajal, kui lehe asutaja Johann Voldemar Jannsen kasutas senise maarahva asemel sõnapaari «eesti rahvas». Kui Jaan Tõnisson ostis 1896. aastal Postimehe, lõi see pinnase nn Tartu renessansiks, mis aitas edasi viia rahvuslikul ärkamisajal kerkinud aateid.

Oma 164-aastase ajaloo jooksul on Postimees üle elanud mitu võimu- ja nimevahetust. Kuid alati on leht täitnud oma ülesannet olla eesti lugejale Eesti ja maailma sündmuste vahendaja ja ka nende mõtestaja. On selge, et okupatsiooniaegadel polnud seda ülesannet võimalik alati vabalt täita, kuid Postimehe eesmärk tuua uudised ja arvamused eestlase lauale on püsinud.

See vahendajaroll ei kao kuhugi ka uute tehnoloogiate valguses, olgu see internet ja sel põhinev sotsiaalmeedia. Online- ja sotsiaalmeedia on muutnud ajakirjanduse tehnoloogilist poolt ja pannud surve trükiajakirjandusele ning sundinud mõtestama ümber ka ajakirjaniku ametit. Toimetajate võim on vähenenud.

Võib tunduda peibutav mõte, nagu ei vajakski inimene enam ajalehte. Ometi on lõviosa sotsiaalmeedias jagatud uudistest teinud ajakirjandus.

Kuid ei internet ega sotsiaalmeedia muuda uudiste tegemise olemust. Võib tunduda peibutav mõte, nagu ei vajakski inimene enam ajalehte ja kõik uudised jõuavad temani sotsiaalmeediaplatvormidelt. Ometi on lõviosa sotsiaalmeedias jagatud uudistest teinud ajakirjandus.

Postimees pole enam ammu pelgalt paberajaleht. Või ainult eestikeelne. Ajaleht mõistab digipöörde vajalikkust ja nii on võimalik jälgida sündmusi audiovisuaalselt Postimees TV vahendusel. Elav pilt aitab vaatajat hoida kursis sündmustega otse. Kui paberlehe tiraaž on mõistetavalt aastatega vähenenud, on juurde tulnud digilehe tellijaid. Sest inimeste huvi sündmuste ja nende tõlgendamise vastu pole raugenud.

Nii nagu 1857. aastal, on endiselt Postimehe üks ülesanne olnud eesti rahvusluse alalhoidmine. 19. sajandil aitas just Postimehe lugemine suurendada eestlaste kirjaoskust. Viimane aga tekitas haritud rahva ja pani niiviisi aluse demokraatliku Eesti Vabariigi loomisele 1918. aastal. Demokraatia üks eeldus on haritud valijate olemasolu, sestap on tähtis ka meedia haritus ja harivate lugude toomine oma lugejate/kuulajate/vaatajate ette.

Kuidas edasi? Maailm meie ümber muutub üha lõimitumaks ja keerulisemaks. Samuti on tohutult kasvanud info hulk, milles eestimaalased elavad. Postimees tahab olla edaspidigi giidiks selle info leidmisel ja mõtestamisel. Nii olemegi täna välja kuulutanud avatud lugude päeva, et näidata Postimehe soovi olla endiselt koos oma lugejatega. Sest ilma teieta poleks meid.