Kui nüüd keegi selles peotuhinas rahulikult selgitab, et seesugune õitseng pole jätkusuutlik ning kulud tuleks tuludega balanssi viia, siis mõjub see esmapilgul kui arusaamatu võõrkeel. Veel mõni aasta tagasi oli valdavalt toetatud seisukoht, et korras rahandus on meie suur konkurentsieelis. Ülemaailmne lõputu rahatrükk on seda usku oluliselt kõigutanud ja üha rohkem inimesi usub, et raha kasvabki kuskil rahapõllul ning eestlasedki ei tohiks sellest kullasajust kõrvale jääda. Paljud otsivad lihtsat teenistust börsilt või kinnisvaraärist, sest raha ju odavneb inflatsiooni tõttu kiiresti ja kui täna ei osta, siis homme on juba hilja. Eks me oleme seda kõike näinud – mida suuremaks me mulli puhume, seda suurema pauguga see lõhki läheb. Täna on veel olukord kontrolli all, kuid üha keerulisem on arukusele kutsuvatel häältel mõjule pääseda. Lõputu muretu elu lootus on uimastanud ka paljud asjalikud inimesed, kes usuvad tõemeeli, et sel korral läheb ehk teisiti kui varasematel kordadel.