Ivari Padar. FOTO: Raul Mee

Uue eelnõu peamine eesmärk on kaitsta põllumajandustootjaid ja tööstuseid autute kaubandusvõtete eest, kirjutab riigikogu maaelukomisjoni liige Ivari Padar (SDE). 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Põllumajanduspoliitikast juttu tehes on rõhk peaasjalikult sellel, kui palju põllumehed Euroopa Liidust raha saavad ja millised toetussummad jõuavad Eesti riigieelarvesse. Kahtlemata on nii euro- kui ka riiklikud toetused väga tähtsad ja vajalikud. Aga debatt kipub sellega piirduma, kuigi põllumajanduspoliitika hõlmab ka palju muud, näiteks kaubandust.

Toiduainesektori puhul on tegu ääretult olulise, kõiki inimesi puudutava valdkonnaga, sest süüa tahame me iga päev. Siin põrkuvad ka erinevad huvid: tootja tahab oma toote eest saada kõrgemat hinda, tarbija on jälle huvitatud madalamast hinnast. Ja nende vahele jäävad ümbertöötlejad, kaubastajad ja kaupluseketid. Mentaliteediga, et piim tuleb poest ja raha seina seest, pole siin midagi peale hakata.

Nii Euroopas kui terves maailmas on just kaubanduskettidest saanud tugev jõud. Mõningate riikide põllumajanduses mängivad nad esimest viiulit. Näiteks enam kui 17 miljoni elanikuga Hollandis. Aga kogu põllumajandussektorit reguleerib seal seitse kaubandusketti. Ka mitmel pool mujal on esmased tootjad ja ka töötlev tööstus jäänud nõrgaks konsolideeritud kaubanduskettidega peetavatel läbirääkimistel. Pahatihti tähendab see seda, et nad ei suuda endale mõistliku tulu tagada. Ka Eestile ei ole need probleemid võõrad.