Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri Kirev Gallia kukk (11)

Copy
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Prantslaste hulgas on kasvanud euroskeptitsism
  • Emmanuel Macroni populaarsus on vähenenud
  • Eestile pole hea, kui Euroopa Liit satub raskustesse

Eile välja tulnud eurobaromeetri küsitlustulemused näitasid prantslaste kasvanud euroskeptitsismi, mis seab kahtluse alla president Emmanuel Macroni tagasivalimise järgmisel aastal ja tervikuna Euroopa Liidu tuleviku. Eestile oleksid säärased suundumused vaid kahjulikud.

Nii näitas eurobaromeetri küsitlus, et vaid 15 protsendi prantslaste arvates võiks Euroopa Liit jätkata nii nagu praegu. Tervelt 56 protsenti prantslastest arvas, et Euroopa Liit liigub vales suunas, ja vaid 20 protsendi prantslaste arvates liigub ühendus õiges suunas. Näiteks Eestis olid vastavad näitajad 39 ja 60.

Prantslaste euroskeptitsism paneb esmalt küsimärgi Euroopa Liidu kohale. On selge, et ühendus peab end reformima, ent kuidas, on iseküsimus. Euroliidu tulevikku visandav Euroopa Tulevikukonverents võtab aega ja pole sugugi kindel, et reformimeelsed seal peale jäävad.

Teiseks käib prantslaste euroskeptitsism käsikäes Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kahaneva populaarsusega. Arvamusküsimused näitavad, et praegu valitaks Prantsusmaa presidendiks euroskeptiline Prantsusmaa Rahvusliku Liidu juht Marine Le Pen.

Mäletatavasti valiti Macron Prantsusmaa presidendiks 2017. aastal just suuresti euromeelse agenda põhjal. Ent Macroni keskkonnapoliitika viis kollaste vestide protestideni ja lootused, nagu suudaks Macron Euroopa Liidule mingisuguse uue hingamise sisse puhuda, raugesid.

Eestile pole hea, kui Euroopa Liit satub raskustesse. On ju ühendus üks meie julgeolekupoliitika nurgakive.

Mõneti on paradoksaalne, et prantsuse rahvas pole koondunud Macroni selja taha, arvestades Brexitit ja USA eelmise administratsiooni halbu suhteid Euroopa Liiduga. Brexit võib prantslastele ka näidata, et ühendusest lahkumine ei tähenda veel riigi kokkukukkumist. Macroni raskustele lisandus veel võitlus koroonapandeemiaga, mis tabas Prantsusmaad eriti rängalt.

Nii ongi küsitav, kas Macron kasutab järgmise aasta presidendivalimiste kampaanias nii palju Euroopa Liidu agendat kui 2017. aastal. Liiatigi on Prantsusmaa presidendivalimiste kampaania ajal veel Euroopa Liidu eesistujamaa, mis tähendab, et Macron peab ühest küljest olema hea eurooplane, aga teisest küljest näitama end Prantsusmaa rahvuslike huvide eest võitlejana. Sest tema vastas on Marine Le Pen, kes ehitab taas oma kampaania üles Euroopa Liidu vastasusele.

Euroopa Liidule ei mõju säärane tõmblemine kindlasti hästi. Eurovõrrandis on veel üks suur muutuja ja see on küsimus, kellest saab sügisel Saksamaa järgmine kantsler. Saksamaal pole nii euroskeptilist kandidaati nagu Le Pen, kuid siiski peab küsima, kuidas ja kas hakkab tööle Saksa-Prantsuse telg pärast 16 aastat kantsleriametis olnud Angela Merkelit.

Macronile ja Euroopa Liidule võib terendada lootuskiir USA uue administratsiooni püüdlustes parandada suhteid ühendusega. Kui USA ja Euroopa Liit suudavad säilitada transatlantilist ühtsust ja koos saavutada välispoliitilisi võite, võib see vähendada ka prantslaste euroskeptitsismi. Samas on selge, et see, mis toimub Prantsusmaal, on kõige olulisem.

Eestile pole hea, kui Euroopa Liit satub raskustesse. On ju ühendus üks meie julgeolekupoliitika nurgakive. Sestap peame jälgima meeleolusid Prantsusmaal suure tähelepanuga.

Tagasi üles