AK ⟩ EKI keelekool: põliskeelte kümnendi ootuses

Sven-Erik Soosaar. Foto: Liis Treimann

Järgmisel aastal algavast põliskeelte kümnendist kirjutab Eesti Keele Instituud vanemteadur ja ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi liige Sven-Erik Soosaar,

Aprillis New Yorgis toimunud ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi istungjärgul oli paljude muude teemade seas arutuse all ka UNESCO eestvedamisel kogu maailmas aastail 2022–2032 tähistatav rahvusvaheline põliskeelte kümnend. Püsifoorumi liikmete seas on esindatud kogu maailma põlisrahvad ja ÜRO liikmesriigid ning liikmeskond vahetub iga kolme aasta järel. Praegu on soomeugrilaste esindatus püsifoorumis eriti suur – 16 liikme seas on kolm soomeugrilast: karjalane, saam ja eestlane. Seetõttu on soome-ugri temaatika ka rohkem tähelepanu all.

Kuid lisaks aruteludele sai seekordse istungjärgu lõputseremoonial kuulda mari loodus­usu preestri ehk kardi marikeelset tervitust, mis tõlgiti kuude ÜRO ametlikku keelde. Aga see polnud ainuke soome-ugri keel, mis istungjärgul kõlas, sest Venemaa-kriitilise sõnavõtuga esines Ukraina esindajana paljude üllatuseks ersa aktivist ersa keeles. Peab siiski lootma, et soome-ugri keeli ei kasutataks ainult etturitena infosõjas, vaid neid toetataks riiklikul tasandil ja väärtustataks kogu ühiskonnas. Väga kaalukas on seejuures emakeelse hariduse ja meedia roll, sest ilma nendeta jäävad keeled kängu. Juhiti tähelepanu ka sellele, et eluliselt oluline info peab olema kättesaadav ka väiksemates keeltes. Eeskujuna toodi esile mitmes riigis koostatud teabematerjalid koroonaviiruse ja sellega nakatumisest hoidumise kohta põliskeeltes.

Põliskeelte kümnendi eellöök oli 2019. aastal tähistatud põliskeelte aasta, mille tegevustes osaleti aktiivselt ka Eestis. Eesti keeltki võib pidada põliskeeleks, kuid ÜRO mõistes ei ole eesti keel põliskeel. Küll aga saab põliskeelte kümnendi raames rohkem tähelepanu pöörata võro-seto keele ja teistegi kohalike keelevariantide kaitsmisele, nimetatagu neid siis murdeks, keeleks või veel kuidagi muud moodi. Peale selle on meil keelesugulasi, kelle esindajaid elab päris palju ka Eestis.

Seetõttu on ka Eestis põhjust põliskeelte kümnendiks valmistuda, et juhtida tähelepanu väikestele ohustatud keeltele ja leida võimalusi neid kaitsta ja arendada. Näiteks on Eesti Keele Instituudis juba üle kümne aasta tegeletud väiksemate soome-ugri keelte veebisõnastike koostamisega. Valminud on udmurdi, mari, ersa ja komi sõnastik ning töö jätkub, sest väikeseid soome-ugri keeli on veel ja ka olemasolevad sõnastikud vajavad täiendamist.

Eestis elavate nende rahvaste esindajatel peavad olema paremad võimalused emakeelt oma lastele edasi anda ja oma kultuurilist omapära säilitada. Seejuures saaksid abiks olla mitmesugused digilahendused. Digiriigina peaks Eesti ka siin teerajaja olema ja lisaks eesti keele õppe soodustamisele looma ka võrokestele ja setodele ning väiksematele rahvusrühmadele digilahendusi nende emakeelte laiema kasutamise võimaldamiseks.