Juhtkiri ⟩ Kurss rohepöördele

Eesti Energia teatas, et plaanib lõpetada põlevkivielektri tootmise aastaks 2030. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

• Eestil on endiselt väga suur süsinikujalajälg elaniku kohta
• Rohepöörde unarusse jätmine on seni olnud poliitiliselt mugav
• Eesti Energia on sõnastanud eesmärgi olla aastaks 2045 süsinikuneutraalne

Eile teatas Eesti Energia, et plaanib lõpetada põlevkivielektri tootmise aastaks 2030. Arvestades selle tööstussektori võimet ümbritseva elukeskkonna saastamisel, võib seda pidada arvestatavaks sammuks kliimaneutraalsuse poole liikumisel.

See reostav majandus, mille me 30 aasta eest Nõukogude okupatsiooni ikke alt väljudes päranduseks saime, hakkab tasapisi hääbuma. Kuid globaalses mõttes on meil veel palju teha, et meie süsinikujalajälg oleks võimalikult väike. Praegu annab süsihappegaasi emissioon inimese kohta meile Euroopas kõrge kolmanda koha, mis kahtlemata ei tohiks niimoodi jääda.

Rohepöörde unarusse jätmine on seni olnud poliitiliselt mugav, sest valijad pole olnud sellest teemast nii väga huvitatud, kui just välja jätta noorem põlvkond, kes hingab muu maailmaga rohkem ühes rütmis. Poliitilist pinget on lisanud ka asjaolu, et põlevkivitööstusega on Ida-Virumaal seotud valdavalt venekeelne elanikkond. Selle elanikkonna osa järsk töökaotus tooks endaga kaasa sotsiaalse plahvatuse, mida Eesti ei saa endale pingestunud rahvusvahelises olukorras lubada.

Siinkohal ei tohiks unustada ka tuntud rahvatarkust, mis ütleb, et vanasse kaevu ei maksa enne sülitada, kui uus on valmis. See vanasõna on kindlasti asjakohane ka Ida-Virumaa rohepöörde kontekstis. Tähtis pole nui neljaks jätkata vana tootmisviisi, vaid see, et mõeldaks ka sotsiaalsetele aspektidele, inimeste võimalusele leida uusi väärikaid töökohti.

Eesti peab jätkama kliimaneutraalsuse poole liikumist, kuid selleks tuleb tagada nii energiajulgeolek kui ka uued töökohad ja sotsiaalsed tagatised neile, keda see otseselt puudutab.

Eesti Energia on sõnastanud selge eesmärgi, milles lubatakse olla aastaks 2045 süsinikuneutraalne. Seda saavutatakse kaugemas tulevikus ennekõike tuule- ja päikeseparkidest saadud energia abil.

See teadmine annab energia tootmise debatis selgemad juhised edasiseks aruteluks. Nagu me varasematest kordadest teame, ei leia ka tuuleparkide ehitamine alati poolehoidu. Eriti selle kogukonna silmis, kes on sunnitud elama loperdavate tiivikute läheduses. Hea näide on Sauga valda plaanitavate tuuleparkide rajamise tüli, mis jõudis viimaks riigikohtu lahendini. Seekord sai tuuleparkide ehitus rohelise tule, sest seda põhjendati avaliku huviga, millele peaks ka omavalitsus kaasa aitama.

Tasub meeles pidada, et avalikku huvi kohtab nii Liivi lahel kui ka Lääne-Nigula vallas, kuhu on samuti plaanis rajada tuulikuid.

Paraku ei ole kliimaneutraalse Eesti poole liikumisel lihtsaid lahendusi, mis meeldiksid kõigile inimestele. Tänapäevane ühiskond koos oma mugavustega saab eksisteerida siis, kui seda toetab hästi toimiv energiavarustus. Selle poole tuleb meil ühel või teisel viisil püüelda.

Milline on tuleviku energeetika, sõltub sellest, kui palju olema valmis panustama raha teadus- ja arendustegevusteks. Tuulepargid ja päikesepaneelid on tõhusad lahendused elektri tootmiseks vaid siis, kui neid toetavad head salvestussüsteemid. Nii tuleb arendajatel pidevalt uute tehnoloogiatega sammu pidada.

Eesti peab jätkama kliimaneutraalsuse poole liikumist, kuid selleks tuleb tagada nii energiajulgeolek kui ka uued töökohad ja sotsiaalsed tagatised neile, keda see otseselt puudutab. Samuti peame pidevalt investeerima uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.