Mari Klein: kui midagi ei ole enam püha

Mari Klein, arvamustoimetaja Foto: Liis Treimann

Pühadus on kummaline ja seletamatu tunne. Püha võib olla keel, kultuur, riik, kodu või perekond, ka mets või usk või armastus. Paljudele eestlastele on püha sinimustvalge lipp või laulupidu.

Enamasti on püha midagi, mis on suurem kui inimene. Miski, mis ei allu üksikisiku kontrollile, ehk mõistuselegi. See, mis tekitab inimeses tunde, et on midagi temast ülemat, midagi, mis seob, olgu inimesi omavahel või millegi määramatuga, tekitab osaduse tunde, tajumise, et sa ei ole üksi, et keegi mõistab (sedasama).

Mida vähem on inimesel sellist tunnet, mida rohkem tunneb ta ennast valitsevana, mida võimsamaks peab iseend, rohkemaks enese õigust valitseda teis(t)e üle, enamaks oma seisukohti ja otsuseid, seda üksikum ta on. Üksildus aga võib olla destruktiivne.