Leho Lamus: riigi ja kiriku lahutus

Leho Lamus. Foto: Erakogu

Eesti ühiskonna väärtused on loodushoid, inimsus ja isikuvabadus, mitte palvetamine või usurituaali tunnistamine, kirjutab teoloog Leho Lamus.

Avalik arutelu usuõpetuse vajaduse üle koolis päädis kümmekond aastat tagasi tõdemusega, et riigi ülalpeetavas koolis on olulisematki õpetada. Tänapäeval tutvustatakse koolis usuõpetuse asemel modernse ühiskonna, majanduse, teabetöötluse ja täppisteaduse aluseid. Kooli ja kiriku lahutamine ongi viimasel kümnendil ilma suurema kärata edukalt teostatud.

2021. aasta kevadel alanud vaidlus kaplanite vajalikkuse üle sõjaväes on teatud mõttes sama probleemi jätk. Kaplanite ametikoha kaotamist sõjaväes on nimetatud maailmavaateliseks ja väärtuste vastasseisuks. Seda see aastasadadesse ulatuva maailmavaatelise kultuurivõitluse järgmine vaatus ongi.

Tänapäeva ühiskonna toimimise ja riigivormide juured ulatuvad valgustusaega, mil loobuti nähtuste põhjendamisest jumalaga ning hakati tuginema loodusele, inimesele, loogikale ja teadusele. Esimese maailmasõja järel algas Kesk-Euroopas liberaaldemokraatliku, sotsiaaldemokraatliku (sotsialistliku) ja rahvuslik-kodanliku riigi üheaegne loomine. Ainuvalitsuse kukutamisega ja aadlike õiguste äravõtmisega rajasid sotsiaaldemokraadid ja rahvuslased ühiselt Eesti Vabariigi. Sotsiaaldemokraatide tähtsus meie riigi rajamisel on suurem, kui tänapäeva rahvuslikes ajaloojutustustes näidatakse. Väärtuste puhul võib väita, et juba sada aastat ei toetu Eesti ja Euroopa avalik arvamus enam usundile või kristlikele väärtustele.