Martin Tikk: kuidas igaüks saab lõimuda?

Martin Tikk. Foto: Erakogu

Ükski strateegia ega arengukava Eestit ühte ei liida. Seda teevad inimesed oma väikeste sammude ja tegudega, kirjutab kolumnist Martin Tikk.

Üks tähelepanelik kuulaja küsis Eesti Integratsiooni Monitooringu 2020 pressikonverentsil: «Mida saab iga inimene ise teha, et eesti ühiskond oleks rohkem lõimunud?» Aastakümneid on arutletud ja küsitud, kuidas integreerida mitte-eestlastest inimesi eestikeelse elanikkonnaga.

Aga kui pöörata see pea peale ja pärida, kuidas eestlasena teha samm lähemale muukeelsele elanikkonnale? Mida tähendab eestikeelse noorena püüda lõimuda kogukonnaga 2021. aasta Eestis? Eduka lõimumisprotsessi puhul ei saa mööda vaadata umbes 75 protsendist eesti emakeelega inimestest, kes on samuti selles protsessis osalised.

See on meie kõigi ühine pingutus ja järjepidev ühisosa otsimine. Korduvalt on uuritud Eesti muukeelse elanikkonna valmisolekut taotleda Eesti kodakondsust või õppida eesti keelt, kuid kas uuritakse ka eestikeelse elanikkonna huve ja valmisolekut? Missuguste näitajate kaudu seda uurida?

62 protsenti eestlastest ja 81 protsenti teistest rahvustest inimestest on viimase poole aasta jooksul vähemalt mõnel korral kuus suhelnud endast erinevast rahvusest inimesega. See on üks võimalus miljoneist. Lootust lisab see, et mida noorem põlvkond, seda rohkem kultuurideülest suhtlust. Enim on kokkupuuteid noortel vanuses 15–34 eluaastat.