Kui valitsuse kärpekavad on tekitanud elava vastukaja, siis oluliselt vähem räägime riigi tulude poolest. Eesti riigieelarves on peamised tuluallikad nii mitmesugused maksud kui ka mittemaksulised tulud (nt dividendid, vara müük jms). Üha rohkem arutleme õigusega selle üle, et meie maksukoormus, mis on selgelt alla Euroopa keskmise, ei võimalda arendada avalikke teenuseid nii, nagu oleks vaja.
Palju vähem räägime riigieelarve kontekstis riigivõlast. Eestis on laialdaselt levinud allergiline suhtumine riigi laenutegevusse. Eriti parempoolsed erakonnad võrdlevad riigilaenu tulevaste põlvkondade arvelt elamisena. Selline arusaam ei ole pelgalt iganenud, vaid piirab ka oluliselt riigi pikaaegseid investeeringuid ning kohaliku finantsturu arengut.