Kaja Kallas: vastutustundlik riigijuhtimine vaatab tulevikku

Kaja Kallas. Foto: Andres Haabu / Postimees

Nii nagu inimene ei saa lõputult elada üle oma võimete, ei saa seda ka riik. Seetõttu on oluline teha pärast kriisikulutusi riigi rahandus lõpuks korda, et olla tulevikus tugevam, kirjutab peaminister Kaja Kallas (Reformierakond).

Oleme kriisist väljumas, kuid kas ajutiselt, seda näitab aeg. Kosta on olnud arvamusi, et peaksime võtma riigile üha uusi laene ja hoiduma iga hinna eest kokkuhoiust. Kui jätkusuutlik see aga oleks?

Praegu on meil oluline leppida kahe põhimõttega. Esiteks tuleb mõista, et laenu võtab mitte abstraktne riik, vaid meie ise maksumaksjatena, ning neid laene peame meie, meie lapsed ja lapselapsed koos intressidega veel pikka aega tagasi maksma. Teiseks peame võtma kontrolli alla pidevalt paisunud riigiaparaadi kulud, kuniks suudame veel tagada selle jätkusuutlikkuse.

Kui koroonakriis tõi meie teadvusesse 2+2-reegli, siis riigieelarve koostamisel kehtib omamoodi 1+3-reegel: valitsus koostab neljaks aastaks laiema eelarvestrateegia, millega pannakse paika selleks perioodiks suuremad eesmärgid ja tegevused. Seejärel keskendub valitsus detailsemalt perioodi esimesele aastale ning kui vastav eelnõu on riigikogus seadusena vastu võetud, võetakse konkreetsed rahasummad ette.

Eelarvestrateegia perioodi ülejäänud kolme aasta plaanid on rohkem indikatiivse loomuga, aidates nii valitsusasutusi, ettevõtteid kui ka peresid oma tegevuse planeerimisel ning suurendades riigirahanduse läbipaistvust. Need positiivsed tulemused tekivad vaid ühel eeldusel: perioodi viimaseks kolmeks aastaks kirja pandud plaanid on siirad, ausad ja teostatavad ehk neil on tegelik rahaline kate.

Kahjuks pidime tõdema, et eelmine riigi eelarvestrateegia perioodiks 2021–2024 ei vasta nendele kriteeriumidele, kuna 2022.–2024. aastateks kirja pandud plaanidel tegelik rahaline kate algusest peale puudus. Nimelt sisaldas see kolme aasta peale ligi miljardi euro võrra «revisjoni» ehk rahvakeeli kärpeid. Probleemiks oli aga see, et nendel kärbetel polnud tegelikku sisu taga.

Selle tunnistas intervjuus üles ka eelmine rahandusminister, kes ütles otsesõnu: «Tunnistan teile väikese saladuse, et need kärped panime täpselt nii suured, kui olid puudujäägid. Et tabel oleks nullis. Et Excel oleks ilus. Ja mitte keegi ei võtnud tõsiselt ei seda miinust ega ka seda kärpesummat.» (EPL 28.05). See on muret tekitav suhtumine riigijuhtimisse ja kaasnevasse vastutusse.