:format(webp)/nginx/o/2021/05/31/13815609t1h1ca3.jpg)
Kõigi ministeeriumide ühe lauaga löömise asemel võiks vähendada sarnaste tegevuste killustumist. Siis ei tekiks vajadust riigile vajalike orkestrite koondamiseks, kirjutab Tallinna Ülikooli psühholoogiaõppejõud Avo-Rein Tereping.
Oleks üsna kummaline, kui mõnes erasektori ettevõttes tõstetaks kulude kokkuhoiuks mõni allüksus ümber sama ettevõtte teise majja. Kuid nõnda näib käivat praegu kokkuhoid kaitseväe orkestri arvelt – paigutame ta sõjamuuseumi juurde ja hoobilt on kuludega asi ühel pool. See on kokkuhoiu mängimine!
Kui 2013. aastal loodi Riigi Tugiteenuste Keskus, oli selle loomise loogika selge: igale ministeeriumile pole vaja eraldi raamatupidamist, kui need kõik on niigi riigi rahakotil ja raamatupidamine kõikjal ühesugune. Ametnike arv vähenes, tegevuse kvaliteet tõusis. Sama loogika – ühendada eri riigiasutuste ühesugused funktsioonid – juhtis ka Riigi Kinnisvara ASi loomist. Kui ühte majja pandi kokku mitu ministeeriumi, oli üks põhjendusi oodatav kokkuhoid ja sünergia.