Agnes Pulk: kui silmapiir aheneb ja vaimsust ei hinnata, muutub kultuur koormaks

Kaitseväe orkester Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tänavu uuendatakse Eestis nii valitsuse kui ka omavalitsuse tasandil arengukavu ja strateegiadokumente. Nende loomisel on vaja näha ja mõista tervikut, saada aru põhjustest, seostest ja mõjust ning märgata ja sõnastada arenguks soodsaid eeldusi. Sageli on dokumendid, mille koostamiseks on kulutatud palju raha, aega ja energiat, reaalses elus kasutud, pinnapealsed, põhjustesse ja seostesse süvenematud ning lahmivad.

Kuidas siis ometi sai Eesti kaitseväe ülema peas sündida otsus, et orkestrit, nagu ka kaplaneid, pole kaitseväes enam vaja? Otsus, mis on mõistetamatu nii avalikkusele kui ka asjaosalistele endile. Nii orkester kui ka kaplanid kuuluvad kaitseväe toetuse väejuhatusse, mille peaeesmärk on tagada Eesti kaitseväe võitlusvalmidus ning jätkusuutlikkus. Kuidas on võimalik, et kärpekääride vahele jäävad just võitlusvalmidus ja jätkusuutlikkus?! Millise sõnumi avalikkusele annab kaitsevägi, kui kuulutab, et kaitseväe orkestri koht on muuseumis?! Äkki on ka põhiseaduse preambuli koht muuseumis.