/nginx/o/2020/09/14/13344532t1ha83f.jpg)
/nginx/o/2021/05/30/13813300t1h0051.jpg)
/nginx/o/2021/05/30/13813299t1haf23.jpg)
- Ida-Viru vene noorte eesti keele oskus on nõrk
- Eesti noorte vene keele oskus on veelgi nõrgem
- Maakonna tulevik on nende päralt, kes valdavad kolme keelt
- Ida-Virumaale tasub õppima tulla ka noortel teistest Eesti piirkondadest
Eesti ja vene noorte keeleõppimist on ühistes auditooriumites keerulisem korraldada kui eraldi, kuid just sellises keskkonnas on head eeldused rakendada keelekümblust ning ületada mitmed sterotüüpsed suhtumised. Selline ühtse eesti kooli mudel on kutse- ja kõrgkoolides juba rakendunud, kirjutavad TTÜ Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets.
Ida-Virumaal on olukord selline, et enamik venekeelse põhikooli lõpetanud noori valdab eesti keelt napilt, kui üldse. Gümnaasiumilõpetajate keeleoskus on vähehaaval paranenud, kuid ei ole paljudel siiski edasiõppimiseks piisav. Eesti noorte vene keele oskus on aga veelgi nõrgem.
Hariduskopteri keeleõppe töörühm on toonud esile mitmeid noorte kehva keeleoskuse põhjuseid. Venekeelsetes põhikoolides napib eesti keele kui teise keele õpetajaid. Paljud noored elavad keskkonnas, kus kogu suhtlus nii peres, sõpruskonnas kui ka kogukonnas toimub valdavalt vene keeles. Üks põhjusi on venekeelsete perede valikuvõimaluste vähesus. Puuduvad varajase täieliku keelekümblusega koolid. Lapsevanema valik on kas eesti- või venekeelne kool. Nii ongi paljud maakonna noored surutud paralleelmaailmadesse ning keelebarjääri ületamiseks on vene noortele perspektiivsem minna üle ingliskeelsele suhtlusele kui õppida ära keeruline ning paratamatult piiratud kasutajaskonnaga eesti keel.
Praeguste regulatsioonide järgi antakse Ida-Virumaal kutseharidust nii eesti kui ka vene keeles, kõrgharidust vaid eesti keeles. See tähendab, et kõige valusamalt tulevad eesti keele mittevaldamisega seotud probleemid välja just kutsehariduskeskuses. Aga seal pole fookus mitte niivõrd üldainetel, vaid konkreetsete ametioskuste omandamisel.
Avalikkusesse on jõudnud lugusid, kuidas näiteks Kohtla-Järve riigigümnaasium näeb suurt vaeva, et üldhariduskoolist tulevaid venekeelseid noori eesti keeles õppimisega järjele aidata. Paraku ei ole need mitte kõik edulood. Kutsehariduskoolis võimenduvad probleemid veelgi.
Pealtnäha lihtne lahendus oleks eesti keele õppe mahu suurendamine, kuid tegelikult muidugi napib selleks nii raha kui ka inimesi. Seega saame oma venekeelseid noori motiveerida eesti keelt omandama peamiselt selgeid tulevikuperspektiive esitades.
Suur roll erialavalikutes on endiselt lapsevanematel, kes peaksid julgustama oma lapsi õppima just kutsehariduskeskustes ja kolledžites.
Noored, kes tahavad haridusteed jätkata näiteks TTÜ Virumaa Kolledžis, peavad arvestama, et seal õpetatakse üksnes eesti keeles. Seega on eesti keele valdamine nõutud tasemel kolledžisse pääsemiseks n-ö hügieenifaktor. Aga just kolledž valmistab ette infotehnoloogia, automaatika, robootika või keemiatehnoloogia spetsialiste, kelle järele on nii Ida-Viru kui ka kogu maailma tööstusettevõtetes suur nõudlus, mistõttu pakutakse neile ka head palka.
Eesti keele õppe kõrval on ülioluline ka vene keele õpetamine, mille oskus on eesti noorte hulgas üpris kesisel tasemel. Samas, just energeetika ja masinaehituse valdkondades on vene keele oskus strateegilise tähtsusega. Suur osa vastavast tehnilisest kompetentsist ning tootmisest areneb Venemaal ja SRÜ riikides. Samuti ei saa mööda vaadata asjaolust, et Ida-Virumaa ettevõtetes töötamiseks on endiselt vaja osata vähemalt kolme, sh vene keelt. Noorte seas tehtud arvamuskorjest selgus, et paljud ei tule Ida-Virumaale tööle just kehva vene keele oskuse pärast. Samas on Ida-Viru kutse- ja kõrgkoolid võimelised eesti noortele lisaks heale erialaharidusele õpetama «valutult» selgeks ka vene keele.
Eesti ja vene noorte õppimise korraldamine ühistes auditooriumites on keerulisem kui neid eraldi koolitada. Aga just sellises keskkonnas on head eeldused rakendada keelekümblust ja ületada mitmed stereotüüpsed suhtumised. Tegelikult on ühtse eesti kooli mudel kutse- ja kõrgkoolides juba rakendunud. Mitmed Lõuna-Eestist Virumaa kolledžisse õppima tulnud üliõpilased on õpingute jooksul omandanud vene keele ning teinud karjääri Ida-Viru ettevõtetes.
Suur roll erialavalikutes on endiselt lapsevanematel, kes peaksid julgustama oma lapsi õppima just kutsehariduskeskustes ja kolledžites, et omandada konkurentsivõimeline haridus ning kujuneda spetsialistiks, keda ettevõtted pikisilmi ootavad. Usume, et just nutikate oskustööliste ning võimekate inseneride ja IT-spetsialiste päralt on meie maakonna tulevik. Kes mõistagi räägivad vabalt nii eesti, vene kui ka inglise keelt.
Õppides kodumaakonnas, saavad noored säilitada kontaktid oma kodu ja sõpradega ning õppida erialasid, mis muutuvad rohepöörde käigus senisest veelgi perspektiivsemaks ja tulusamaks. Tegelikul tasub Ida-Virumaale õppima tulla ka noortel teistest Eesti piirkondadest, sest enamik Eesti suurtest rohepöördega seotud arengutest toimub lähikümnenditel just siin. Ida-Virumaale tulevad uued ettevõtted ja tekivad kõrgepalgalised töökohad, mis vajavad tulevikuoskustega spetsialiste.