/nginx/o/2021/05/30/13813262t1h7134.jpg)
Investeerimine on kunst, mida ei saa õppida pelgalt raamatutarkusest. See nõuab oskust ennustada tulevikku. Paraku on ennustamine üldse keeruline ja eriliselt raske on veel tuleviku ennustamine.
Igal investoril on tarvis isiklikku strateegiat ja selle kujundamiseks on paratamatult tarvis õppida nii iseenda kui teiste vigadest, et osata võtta just endale parajaid riske. Selleks et ei kaotaks tulle tormates kõike, aga poleks ka nii ülemäära ettevaatlik, et mingit arvestatavat võitu ei tulegi.
Täna saab Tallinna börs 25-aastaseks. Sama palju aega on eestlastel olnud võimalus õppida väärtpaberitesse investeerimist. Muu maailmaga võrreldes ei ole see just kuigi pikk aeg, kuid okupatsiooniajast tulnud riigile on see oluline tähis. Sümboliseerib börs ju vabade ja turumajandusega riikide perre kuulumist.
Igasugune investeerimine nõuab oskusteavet ja finantskirjaoskuse tundmist. Õnneks on taasiseseisvunud Eestis üles kasvanud noorte finantsalased teadmised ja oskused väga head. 2018. aastal kahekümnes riigis läbi viidud PISA uuringu kohaselt oleme suisa esimesel kohal. Rahvusvahelises võrdluses paistis Eesti silma tipptasemel teadmistega õpilaste suure osakaaluga. Tuleb rõhutada, et meie poiste ja tüdrukute ning linnas ja maal elavate õpilaste finantsalaste teadmiste võrdluses suuri erinevusi ei esinenud.
Muidugi üks asi on vanaemalt või malevast saadud rahaga midagi mõistlikku peale hakata, teine aga börsimaailma siseneda ja hakata aktsiatega kauplema.
Mingis mõttes on mullune valitsus teisest pensionisambast vabaks lastud rahaga pannud paljud eestlased sellisesse sundolukorda, kus tuleb tõsiselt mõelda, kuidas kindlustada endale väärikas vanaduspõlv. Teisest sambast on avaldanud soovi lahkuda ligi 20 protsenti sellega varem liitunutest, kuid vaid kolmandik neist plaanib seda raha kuhugi investeerida.
Tallinna börsi juht Kaarel Ots ütleb tänases majanduskülgedel olevas intervjuus, et tegemist on maailmas üsnagi unikaalse lähenemisega, kus valitsus annab raha kätte, kuid ei loo ühtegi investeerimisvõimalust.
Kui tahame, et meie börs areneks pika turumajanduse kogemusega riikide tasemeni, on ainuke võimalus julgustada ja anda oma elanikele asjakohast teavet investeerimisvõimaluste kohta.
Väärtpaberitesse panustamine on kindlasti üks võimalus, mida teisest pensionisambast lahkuja võiks kaaluda. See aga sunnib olema paremini kursis sellega, mis toimub näiteks Tallinna börsil.
Ka Postimees tahab oma eelmisel kuul loodud investeerimisportaali abil aidata investeerimisest huvitatud inimestel teha õigeid valikuid. Portaal suurendab investorite teadlikkust ja õpetab neid mõistlikult riskima. Oma teadmisi jagavad mitmed finantseksperdid kui ka selles valdkonnas pikalt tegutsenud ettevõtjad.
Tuleb arvestada, et investeerimine, nagu iga teinegi tegevus, vajab õppimist ja kannatust, sest keegi tavaliselt kohe rikkaks ei saa. Säästudest või pensionsambast saadud raha on alguses ikka mõistlik väikesemate summade kaupa kuhugi paigutada ning alles kogemuse kasvades saab summasid suurendada.
Meil on Eestis praegu küll 50 000 väikeinvestorit, kuid selleks, et Soomele elanikkonna suurust arvestades järele jõuda, on meil veel pikk tee minna. Kui tahame, et meie börs kasvaks ja areneks pika turumajanduse kogemusega riikide tasemeni, on ainuke võimalus julgustada ja anda oma elanikele asjakohast teavet investeerimisvõimaluste kohta.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)