Euroopa angerja (Anguilla anguilla) lugu on paljuski lugu inimese arusaamisest oma kohast looduses. Teps mitte pole kadunud arusaam, et inimene on looduse kroon, tipmine loom, kellele muu elu peab pakkuma parimat elupaika, kirjutavad toimetaja Marek Strandberg ja reporter Mariliis Kolk.
Euroopa angerjas vaagub hinge. See on väga eriline loomaliik, kelle roll maal ei ole täpselt teada, nagu ei tea me ka seda, kus täpselt sünnivad tema järglased ja mil moel nad täiskasvanuks saavad.
Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu on soovitanud angerja püügi peatada, Eestimaa Looduse Fondi kalafoorgi on angerja klassifitseerinud punasesse kategooriasse – ohustatud liiki ei soovita nad süüa, sõltumata püügipiirkonnast ja -meetodist. Ilma angerja rasvase lihata jäävad inimesed edukalt ellu, ent angerjate arvukuse vähenemisesse panustab ka kalakasvanduses elanud, kuid siiski Sargasso meres sündinud ja sinna tagasi püüdlevate angerjate ärasöömine.