Covid-19 kriis seab majanduses tähtsale kohale inimese ja keskkonna.  FOTO: Arved Breidaks

Kui möödunud aastal puhkes ülemaailmne pandeemia, sai selgeks, et senised dogmad ja tõekspidamised ühiskonna korralduses tuleb ümber hinnata ning paika sättida uued, mis sobivad kaasaja ühiskonda. Esiplaanile tuleb seada inimene ja keskkond, kirjutab Tulevikuerakonna kõneisik Heiki Lill. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kas Covid-19 kriisis räsida saanud majanduse käimatõmbamiseks on tarvis kaotada kodulaenuintresside maksuvabastus ja tõsta makse? Või tuleb leida kokkuhoiukohti traditsiooniliste riiklike puhkpilliorkestrite arvelt? Arvan, et ei. Kogu maailmapilti tuleb vaadata laiemalt ning muuta seniseid tavasid, mida ehk on liigselt mainitud kui ainuõigeid.

Meenutuseks niipalju, et suured muutused inimeste elukorralduses ja sotsiaalses käitumises on ajaloos aset leidnud ikka raskelt ning pole tihtipeale sobinud kõigile. Kuid need muutused on siiski aset leidnud ning me saame neist õppida.

Ajaloost teame, et tööstusrevolutsiooni tagajärjel 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul toimusid suured muutused kogu ühiskonnakorralduses. Käsitsi tegemiselt mindi üle masinaga tootmisele. Sellega seoses vabanes suur hulk tööjõudu. Masinate (aururongid ja -laevad) kasutuselevõtuga lihtsustus inimeste liikumine ning nad hakkasid koonduma linnadesse. Ka haridus sai järjest tähtsamaks. Ei saa ju rumal inimene masinaga toimetada.

Teise tööstusrevolutsiooni tõmbas käima Henry Ford oma tehastes kasutusele võetud tootmisliinidega. Oluliselt kasvas tootlikkus ning toodetavad autod muutusid paljudele taskukohaseks.

Järgmine suurem muutus toimus 20. sajandi lõpukümnenditel, mil tootmises võeti kasutusele arvutid, mis aitasid tootmismasinaid juhtida. Tehes seda kiiremini ja täpsemini kui inimesed.

Samuti on olulised inimühiskonna mõjutajad olnud möödunud aastasajal toimunud suured sõjad. Mõnes mõttes oleme ka praegu «sõjas». Loodan, et oleme seda sõda viiruse vastu võitmas. Kuid nagu alati, nii tegeletakse ka praegu vanade harjumuste alleshoidmisega ning vaadatakse kartusega muutustele. Selles võtmes on isegi arusaadav valitsuse suhtumine eelarvetasakaalu ning kärbetesse.

Muutunud maailmas toimetamiseks peab vaatama ka, mis suundumused üldises plaanis on. Mõni päev tagasi andsid juhtivad tööstusriigid (G7) teada, et on kokku leppinud sisuliselt ettevõtete tulumaksu miinimumi. Seda selleks, et ettevõtted nagu Google ja Facebook ei saaks viia tulu riikidesse, kus on madalamad maksud. Väidetavalt on kokku lepitud 15-protsendilises