JUHTKIRI ⟩ Austria-Eesti julgeolekupeegeldus

Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Eesti ja Austria presidendi kohtumine on märk headest suhetest
• Eesti ja Austria tähistavad diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva
• Austria-visiit on president Kersti Kaljulaidile viimane välisvisiit

Eile lõppes president Kersti Kaljulaidi riigivisiit Austriasse, mille fookus oli digi- ja rohepöörde teemadel ning mis ühtlasi tähistas saja aasta möödumist kahe riigi vahel diplomaatiliste suhete kehtestamisest. Kuigi Austria ei ole olnud Eesti lähedasemaid koostööpartnereid, on kõige kõrgemal tasandil suhtlemine hea, et mõista teineteise vaatepunkti rahvusvahelises julgeolekus.

Eesti ja Austria on küll mõlemad Euroopa Liidu liikmed, kuid erinevalt Eestist ei ole Austria NATO liige. See asjaolu on kõnekas fakt kahe riigi geopoliitilise olukorra erinevusest, mis paratamatult mõjutab ka poliitilisi hoiakuid. Traditsiooniliselt tajuvad NATO riigid Venemaad strateegilise vastasena ja Balti riigid isegi eksistentsiaalse ohuna.

Austria on oma asendi ja ajaloo tõttu selle mure suhtes mõnevõrra leigem ja sealsed hoiakud Venemaa suhtes tuntavalt positiivsemad. Olgu selleks kas või suhtumine Venemaal toodetud vaktsiini või ka isiklikul tasandil kuni selleni välja, et Venemaa president Vladimir Putin on tantsinud Austria välisministri pulmas.

Aga oma julgeolekuprobleemid on neilgi, kõige teravamalt ettevaatlikkus Türgi suhtes. Türklased on Austria suuruselt teine etniline rühm austerlaste järel, neid on rahvastikust kolm protsenti. On mõistetav, et Austria ei vaata eriti hea pilguga Türgi ühinemisvõimalusele Euroopa Liiduga, eeskätt immigratsiooni pärast. Lisaks on Türgi Austriat ka korduvalt ja teravalt süüdistanud türklaste diskrimineerimises. Ja Türgi tihedam poliitiline lõimitus tähendaks tugevamat poliitilist survet Austriale.

Nii nagu Eestil on keerukad suhted Venemaaga, on Austrial keerulised suhted Türgiga. Teineteise probleemide mõistmisest võib olla kasu suhete arendamisel ja süvendamisel.

Eesti on teisalt olnud suhteliselt positiivne Türgi tihedama integratsiooni suhtes Euroopa Liiduga, oli ju Türgi üks Eesti tugevamaid toetajaid Eesti liitumisel NATOga. Samas peaks meil olema kerge mõista Austria hirme Türgi kasvava mõju suhtes – on ju Venemaa süüdistanud ka Eestit vene vähemuse diskrimineerimises. Ja teisalt võiks Austrial olla samal põhjusel kerge mõista meie skepsist Venemaa suhtes.

Nagu president Kaljulaid sõnas Postimehele, võimaldas riigivisiit rääkida Austria poolele põhjalikult ja otsekoheselt Venemaaga seotud teemadel. Teineteise geopoliitiliste probleemide mõistmisest võib olla kasu suhete arendamisel ja süvendamisel. Riigivisiidi põhiteemades on Eestil palju õppida Austrialt rohepöörde kohta ja austerlastel meie käest digipöörde teemal.

Praegu annab suhetele kena isikliku nüansi fakt, et Austria president Alexander Van der Bellen on sünnijärgne Eesti kodanik ja tal on Eestis ka sugulasi. Van der Belleni ema oli eestlane ja ta isa sai Eesti kodakondsuse enne Teist maailmasõda. Nad emigreerusid Eestist 1941. aastal. Alexander Van der Bellen sündis kolm aastat hiljem Viinis ja oli Eesti kodanik kuni aastani 1959, seda hoolimata asjaolust, et Eesti kui iseseisev riik enam ei eksisteerinud. Aga pass oli tal Eesti Vabariigi oma ja seda aktsepteeriti rahvusvaheliselt.

«See on peaaegu nagu perekonnakokkutulek,» sõnas Van der Bellen kohtumisel president Kaljulaidiga. Arvestades Alexander Van der Belleni visiiti Eestisse 2018. aastal, on igati mõistetav, et president Kaljulaidi esimene koroonajärgne ja ametiaja viimane riigivisiit on Austriasse.