Siim Orav: Muhust mandrile… jalgsi?

Siim Orav. Foto: Erakogu

Kohe varsti hakatakse uuendama 1972. aastal Rootsi ja Ölandi vahele ehitatud kuue kilomeetri pikkust silda, kuna asjatundjate hinnangul on vana sild jäänud kitsaks ning see on amortiseerunud ja tehnoloogiliselt vananenud. Ölandist suurema elanikkonnaga Saaremaa ja sõsarsaar Muhumaa on aga alles teel oma püsiühenduse poole. Kas ühenduse plaan võiks kunagi ka teoks saada? Just sellele küsimusele otsitakse hetkel vastust, kirjutab rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute nõunik Siim Orav.

Suure väina püsiühenduseks kaalutakse praegu kolme võimalust, millest kaks on silla ja üks tunneli variant. Trasside pikkuseks tuleks kuus kuni kaheksa kilomeetrit. Suur väin ei ole iseenesest sügav – keskmiselt alla kümne meetri, kuid tunneli loomise teeb keerulisemaks selle keskel paiknev 22-meetrine süvik.

Maailmas on ehitatud sadu tunneleid ja tuhandeid sildu ning insener-tehnilised lahendused nende ehitamiseks on aastakümnetega läbi proovitud ja uuritud. Arhitektuuriliselt ilusti lahendatud ja valgustatud konsool- ja vantsillad saavad üldjuhul kohalikele ja külalistele tuntud maamärkideks, mis soodustavad turismi arengut ning on omamoodi vaatamisväärsused. Näiteks oli Rootsi ja Ölandi vahelise silla ehitamise ajal olemas ka kuue kilomeetri pikkune kergliiklustee, mis võimaldas saarele jalutuskäike teha. Hiljem kasutati kergliiklusteed sõidutee laiendamiseks.