Tartus kannavad jalad kaunil kevadpäeval nagu iseenesest Toomemäele. Minu jaoks omandas neil päevil erilise lummuse Toomel seisev vana, väärikas ja rahulik punastest tellistest maja. Enamik tartlasi mäletab seda vana ajalooarhiivina. Suuremad sekeldamised maja ümber lõppesid viis aastat tagasi, kui rahvusarhiiv kolis Noorasse – Nooruse tänava hariduse ja teaduse linnakusse.
100 aastat tagasi, 16. mail 1921 astus selle maja trepist üles väärikas kindralirühiga härrasmees, kes oli esimest päeva ametis Eesti Riigi Keskarhiivi abijuhataja kohusetäitjana. Ja majast sai peaaegu sajandiks eestlaste kirjaliku ajaloo tähtsaim hoiupaik.