:format(webp)/nginx/o/2017/05/24/6702827t1h0a68.jpg)
/nginx/o/2020/11/30/13505361t1h5489.jpg)
- Pratasevitš ei ole terrorist
- Lukašenka režiim on verest läbi imbunud
- Tõeline süüdlane istub Kremlis
Maailma reaktsioon Velgevene opositsiooniliidri Raman Pratasevitš ja tema sõbranna Sofia Sapega arreteerimisele on olnud nõrk, kirjutab kolumnist Edward Lucas.*
Piraatlus õitseb – Euroopa südames. Ja meie juhid ei tee mitte midagi. See on Valgevene diktaatori Aleksander Lukašenko pühapäevase halastamatu ja jultunud triki õppetund, mille käigus Ateenast Vilniusesse lennanud Ryanairi lennuk taevast alla toodi.
Eesmärk oli arreteerida pardal olnud opositsiooniliider Raman Pratasevitš (26). Temast ega tema 23-aastasest sõbrannast Sofia Sapegast pole me sellest ajast peale mitte midagi kuulnud. Nad on kadunud Euroopa südamesse tekkinud musta auku, mis haarab ja hävitab oma kriitikud – ja teeb seda karistamatult.
Me võime vaid ette kujutada õudusi, mida need kaks vaprat noort inimest nüüd peavad kogema. Režiimi kätte jäänud tunnistajad räägivad peksmisest, piinamisest ja vägistamisest.
Lennuki kinnipidamise hetkel toimunud stseen lennuki salongis on südantlõhestavalt liigutav. Pratasevitš peitis pea käte vahele ja palus Ryanairi salongipersonalil mitte Minskis maanduda: selgitades, et ta on režiimi põgenik ja et «nad tapavad mind». Ta värises silmnähtavalt, kui ametnikud ta lennukist maha võtsid. Teda ootab ees mitte ainult karm ülekuulamine, vaid ka pikk vanglakaristus või isegi surmanuhtlus «terrorismi» valesüüdistuse alusel.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/26/13803733t1h2455.jpg)
Kuigi nad olid Leedu õhuruumi ohutusest vaid kahe minuti kaugusel, ei suutnud Ryanairi meeskond oma 171 reisija kaitsmiseks mitte midagi teha. Demonstratiivselt õhk-õhk-rakettidega relvastatud sõjalennuk MIG-29 tegi selle ühemõtteliselt selgeks ja eskortis nad Minski lennujaama.
Pratasevitš ei ole terrorist. Ta on meeldiv, võimekas ja hea haridusega noor mees, kelle ainus kuritegu on olla Lukašenka režiimi tõhus kriitik. Ta oli viibinud Kreekas, et teha reportaaži Valgevene väsimatu opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskaja reisist. Tsihhanovskaja abikaasa on üks režiimi poolt vangistatud 36 000 isikust, ja ta ise jätkab võitlust paguluses.
Nagu Tsihhanovskaja, elab ka Pratasevitš vabadust armastavas Balti naaberriigis. Ta on NEXTA sõltumatu meediaväljaande kaasasutaja, millel on nüüd 1 miljon tellijat. NEXTA oli eelmise aasta vastupanumeeleavalduste keskmes ja materdab halastamatult Euroopa viimase diktaatori korrumpeeritust, jõhkrust ja absurdsust. Materjalist puudust ei ole.
Olen Lukašenkaga mitmel korral kohtunud. Mäletan tema ekstsentrilist, võhiklikku maailmavaadet ja ülitundlikkust kriitika suhtes; silmad pahameelest põlemas tahumatus, puhmaskulmulises näos, kui julgesin talle vastu vaielda.
Kogukal endisel kolhoosibossil, kes on võimul olnud 1994. aastast, on tohutult suur, kuid habras ego – ainuüksi asjaolu, et mina, lääne ajakirjanik, olin teda intervjueerinud, oli riigi peamise propagandalehe Sovetskaja Belorussija esilehe uudis ja juhatas sisse õhtuse päevauudiste saate.
Oma juhi koomilisele eneseupitamisele vaatamata on Lukašenka režiim verest läbi imbunud. Rohkem kui 20 aastat tagasi kadusid neli opositsioonipoliitikut jäljetult. Saksamaale põgenenud tunnistaja Juri Garavski sõnul nad mõrvati palgamõrtsukate eliitgrupi poolt.
Alguses oli Lukašenka populaarne. Tema maalähedane stiil sobis tavalistele inimestele. Valgevene oli vähemalt stabiilne, erinevalt kaosest, mida koges naaberriik Venemaa üheksakümnendatel. Tema kunagine hellitav hüüdnimi on «Batka» – issi. Kuid see pole õnnelik perekond. See on kiusamise ja väärkohtlemise solgiauk.
Stabiilsus on muutunud stagnatsiooniks – ja repressioonideks. Pärast augustikuiseid võltsitud valimisi, millega Lukašenkale omistati kuues presidendi ametiaeg, on režiim käivitanud täiemõõdulise mahasurumiskampaania. Keegi pole väljaspool ohtu. Meediakanalid on suletud. Isegi punast ja valget värvi – iseseisva, demokraatliku Valgevene värvi – sokkide kandmine võib viia vahistamiseni.
Protestide algusest saadik on vahi all hukkunud vähemalt viis inimest, viimati 50-aastane poliitik Vitold Ašurok, kes jäi koloonias sunnitöökaristust kandes pimedaks ja suri seejärel südameataki tagajärjel. Karm tõde on see, et Lukašenkal on relvad ja raha, et võimul püsida. 1989. aasta muinasjutumaailm, kus lippe lehvitavad meeleavaldajad türanne kukutavad, on ammu kadunud.
Ainult Leedu, kes jagab Valgevenega ühist ajalugu ja piiri, on üles näidanud tõelist julgust.
Maailma reaktsioon on olnud nõrk. Dominic Raab, meie kõva jutuga välisminister, rääkis režiimi «eriskummalistest tegudest». See ei hirmuta kedagi. Oleksime pidanud Valgevene suursaadiku välja kutsuma, andma talle 24 tundi kottide pakkimiseks – ja saatma ta rongiga koju. Kõik lennud Valgevenesse ja üle Valgevene tuleks otsekohe tühistada.
Ainult Leedu, kes jagab Valgevenega ühist ajalugu ja piiri, on üles näidanud tõelist julgust. Riik, kus elab kõigest kolm miljonit inimest, on teinud rohkem kui ülejäänud Euroopa Liit kokku. Briti poliitikud peaksid sinna minema, et võtta juhtimise õppetunde.
Sedasama peaksid tegema ka ELi suured ninad. Brüsseli vastus on siiamaani olnud nukker: klišeed ja kulunud väljendid. «Vastuvõetamatu» ütles Josep Borrell, mees, kes peaks eelduste kohaselt vastutama ELi välispoliitika eest.
ELi suurejooneline ambitsioon – olla Ameerika Ühendriikidest «strateegiliselt autonoomne» – on paljastatud kui hale poosetamine. Kui ligi 450 miljonist inimesest koosnev ühendus ei suuda toime tulla oma piiridel asuva vähem kui 10-miljonilise rahvaarvuga paariariigiga, siis mida veel rääkida Hiinast, mis on 140 korda suurem?
Juba aastaid pole meil õnnestunud Valgevene rahvast toetada ja nende piinajaid karistada. Selle asemel oleme pakkunud ainult sõnu ja sümboolseid sanktsioone. Nende ebatõhususe tõestuseks on see, et Lukašenkal ei tekkinud vähimatki kõhklust anda käsku häbiväärseks rünnakuks tsiviillennunduse vastu, pärast mida ei saa enam ükski tema territooriumi ületav lend olla ohutu.
2 MÕTET
- Lukašenka kunagine hüüdnimi on «Batka» – issi. Kuid see pole õnnelik perekond. See on kiusamise ja väärkohtlemise solgiauk.
- Valgevene on Venemaa jaoks geopoliitiline bastion ja Kremlis ollakse hirmul, et Valgevene inimesed ihkavad vabadust, väärikust ja turvalisust.
Peaksime suunama oma jõupingutused režiimi, mitte tavaliste valgevenelaste, isoleerimiseks. Nemad on siin suurimad ohvrid: viisakad, mõistlikud inimesed, keda on traumeerinud nende sõjaaegne ajalugu, mille käigus hukkus veerand elanikkonnast. «Me oleme Ida-Euroopa kääbikud», ütles üks ametnik mulle. «Me tahame lihtsalt oma eluga edasi minna». Pole lootustki. Tema, nagu nii mõnigi minu Valgevene sõpradest, elab nüüd eksiilis.
Tõeline süüdlane istub Kremlis. Vladimir Putini režiim tõrjub meeleavaldajaid kodus ja Valgevenes, hoides Lukašenka režiimi vee peal odava gaasi, laenude, pettuse, propaganda ja jälgimistehnoloogia abiga.
Valgevene on Venemaa jaoks geopoliitiline bastion ja Kremlis ollakse hirmul, et Valgevene inimesed ihkavad vabadust, väärikust ja turvalisust, mida naudivad nende endised Nõukogude naabrid Balti riikides. Kremlis ei peatuta millegi ees, et seda vältida.
Kremli propagandaväljaanded on teinud üheselt selgeks, et Putini režiimil pole Minski «paha poisi» toetamise suhtes mingeid kõhklusi. Nad süüdistavad oma Lääne kriitikuid silmakirjalikkuses. Moskva oli šokeeritud, et lääs pidas juhtunut šokeerivaks, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
Ta märkis, et kas mitte USA ei lasknud 2013. aastal Boliivia presidendi lennuki Viini suunata, kui ta oli teel Moskvast koju? (Pöörased Ameerika spioonipüüdjad uskusid ekslikult, et pardal oli ülejooksik Edward Snowden.)
Teiste sõnadega: see on lihtsalt midagi sellist, mida suured riigid teevad. Väikestel riikidel tuleks sellega harjuda. Tore, aga kui Venemaa jääb oma kaitsealuse pahategude toetamise juurde, siis tuleb tal oodata hukkamõistu ja karistust nende eest.
Lääneriigid võiksid näiteks kohe peatada Nord Stream 2 torujuhtme, mis tarnib gaasi Venemaalt Saksamaale. Meie Ühendkuningriigis võiksime piirata Venemaa juurdepääsu Londoni Cityle, mida tuntakse «pesumajana» rolli tõttu, mida ta mängib Kremli semude ebaseaduslike tulude haldamisel.
Ärge looge endale illusioone. Sõnad on odavad. Põhimõtted on kulukad – või surmavad, nagu võib avastada nüüd Minskis vaevlev vapper paar. Oh, jaguks meile ometi nende julgust!
Tõlkinud Ago Raudsepp.
*Artikkel on kirjutatud enne Euroopa Liidu otsust lennukeelu kohta Valgevene kohal.