Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri Leida tõhus karistus (1)

Copy
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Pratasevitši arreteerimine oli Lukašenka jaoks ihaldusväärne eesmärk
  • Valgevene võib langeda sügavasse isolatsiooni ja saada Venemaa osaks
  • Karistusmeetmed Valgevenele peaksid olema asümmeetrilised

Asjaolu, et Valgevene sundis oma territooriumil maanduma Euroopa Liidu sisese lennu, on tegu, millele maailm ei saa jätta reageerimata. Küsimus on selles, milline on kohane karistus. Olukord on ühemõtteline vaid väärtuste tasandil.

Iiri välisministri Simon Coveney hinnangul on tegu riigi toetatud lennunduspiraatlusega. Suurbritannia parlamendi väliskomisjoni juht Tom Tugendhat ütles: «Kui see pole sõjaline rünnak, on see kindlasti rünnakulaadne samm.» USA välisminister Antony Blinken mõistis tsiviillennuki maanduma sundimise ja ajakirjaniku arreteerimise hukka, nimetas seda šokeerivaks teoks, president Kersti Kaljulaid riiklikuks terroriaktiks, kutsudes karistuseks üles lõpetama riiki läbivat transiiti.

Raman Pratasevitši arreteerimine oli Lukašenka jaoks kindlasti ihaldusväärne eesmärk, sest Valgevene opositsioonilise ajakirjaniku loodud infoportaal Nexta oli üks eelmise aasta meeleavalduste keskseid organisaatoreid, samuti avalikustas see ulatuslikku võimude vägivalda meeleavaldajate kallal.

Aga nagu märkis riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson saates «Otse Postimehest», ei olnud tõenäoliselt tegu üksiksammuga, et kätte saada opositsiooniaktivisti, vaid palju laiema mänguga. «Selle juhtumi taga võib olla kellegi laiem soov suruda Valgevene veel sügavamasse isolatsiooni ja mängida Valgevene veel kiiremini Venemaa osaks,» arutles Mihkelson.

Venemaa on juba asunud Valgevenet toetama, märkides, et tegu ei ole täiesti pretsedenditu. 2013. aastal oli Boliivia presidendi Evo Moralese lennuk sunnitud maanduma Austrias, kui Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal sulgesid lennukile oma õhuruumi, väidetavalt selleks, et takistada Edward Snowdenit Moskvast Boliiviasse pääsemast. Snowdenit küll pardal ei olnud, kuid mõningane paralleel on siiski olemas.

Tuleb nõuda ajakirjanik Pratasevitši ja poliitvangide vabastamist ning vabade valimiste korraldamist Valgevenes ja leida tõhusad karistusmeetmed, mis aitaksid selleni jõuda.

Intsidendil on kindlasti mõju ka USA ja Venemaa tippkohtumisele, jättes USA-le vähe võimalusi suhete soojendamiseks, kui Moskva jääb jõuliselt Valgevenet toetama. Mida teravamad on USA suhted Venemaaga, seda vähem ressursse saab ta suunata Hiinale.

Euroopal tuleb nüüd leida Valgevenele kohane vastusamm. See peab ühelt poolt vastama teo erakordsele jultumusele, samas olema midagi enamat kui sümboolne hukkamõist. Teisest küljest ei tohiks see luua Valgevenes sellist ebastabiilsust, mis Venemaale kaardid kätte mängiks.

Eesti huvides on Venemaast sõltumatu Valgevene, sisemiselt stabiilne ja ideaalis ka demokraatlik Valgevene. Vaja on nõuda ajakirjanik Raman Pratasevitši, tema kaaslase Sofia Sapega ning teiste poliitvangide vabastamist ja vabade valimiste korraldamist, mida on varem lubanud ka Lukašenka ise. Kogu maailma huvides on tagada lennuliikluse ohutus. Nende väärtuste nõudmisel tuleb olla resoluutne.

Valgevene täielik isoleerimine võib aga anda tagasilöögi ka Valgevene opositsioonile, takistades inimeste suhtlemist vaba maailmaga ja vajadusel ka võimude omavoli eest põgenemist. Arvestades, et lennuki kaaperdamine võib olla Kremli mahitusel tehtud provokatsioon, peaksid reaalsed karistusmeetmed Valgevenele olema asümmeetrilised.

Tagasi üles