Iiri välisministri Simon Coveney hinnangul on tegu riigi toetatud lennunduspiraatlusega. Suurbritannia parlamendi väliskomisjoni juht Tom Tugendhat ütles: «Kui see pole sõjaline rünnak, on see kindlasti rünnakulaadne samm.» USA välisminister Antony Blinken mõistis tsiviillennuki maanduma sundimise ja ajakirjaniku arreteerimise hukka, nimetas seda šokeerivaks teoks, president Kersti Kaljulaid riiklikuks terroriaktiks, kutsudes karistuseks üles lõpetama riiki läbivat transiiti.
Raman Pratasevitši arreteerimine oli Lukašenka jaoks kindlasti ihaldusväärne eesmärk, sest Valgevene opositsioonilise ajakirjaniku loodud infoportaal Nexta oli üks eelmise aasta meeleavalduste keskseid organisaatoreid, samuti avalikustas see ulatuslikku võimude vägivalda meeleavaldajate kallal.
Aga nagu märkis riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson saates «Otse Postimehest», ei olnud tõenäoliselt tegu üksiksammuga, et kätte saada opositsiooniaktivisti, vaid palju laiema mänguga. «Selle juhtumi taga võib olla kellegi laiem soov suruda Valgevene veel sügavamasse isolatsiooni ja mängida Valgevene veel kiiremini Venemaa osaks,» arutles Mihkelson.
Venemaa on juba asunud Valgevenet toetama, märkides, et tegu ei ole täiesti pretsedenditu. 2013. aastal oli Boliivia presidendi Evo Moralese lennuk sunnitud maanduma Austrias, kui Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal sulgesid lennukile oma õhuruumi, väidetavalt selleks, et takistada Edward Snowdenit Moskvast Boliiviasse pääsemast. Snowdenit küll pardal ei olnud, kuid mõningane paralleel on siiski olemas.
Tuleb nõuda ajakirjanik Pratasevitši ja poliitvangide vabastamist ning vabade valimiste korraldamist Valgevenes ja leida tõhusad karistusmeetmed, mis aitaksid selleni jõuda.