KÜSK juhataja Anneli Roosalu FOTO: Kaisa Ailt

Eestis on registreeritud ca 20 000 mittetulundusühingut ja sihtasutust. Nende tegevusspekter on lai, alates külaseltsidest, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevuse pakkujatest kuni pääste ja tervise (sh vaimse) eest hoolitsemiseni välja. Vabaühendused vajusid koroonakriisi samamoodi ootamatult nagu eraettevõtted, riigiasutused, koolid, perekonnad ja lõpuks igaüks meist ka inimesena. Riik tõttas appi küll, aga otsustas rahaliselt toetada ettevõtteid. Mis sai selles olukorras vabakonnast, kelle tegevustel on ju tihti samuti sotsiaalne, teenuseid pakkuv, huviharidust või kogukonnatööd korraldav roll? Kas nad jäid lihtsalt ootama, kuni taas paremad ajad saabuvad? Sellest kirjutab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) juhataja Anneli Roosalu.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Valitsus on kriisiolukorras teadvustanud väga palju ettevõtetega seonduvat, loomulikult on suurima tähtsusega olnud valitsuse tegevus ja otsused tervishoiu valdkonnas. Samas ootavad ka vabaühendused, et valitsus märkaks neid nii päevakajaliste lahenduste leidmisel kui ka edasiste plaanide tegemisel. Selles on veel arenguruumi, ennekõike aga tahet ja soovi kuulata ja koostööd teha. Sest olgem ausad, ilma kolmanda sektori panuseta tervikuna me seda kriisi üle poleks elanud ega elaks samasuguseid kriise üle ka tulevikus.