GRAAFIKUD ⟩ Kes võtab Tallinnas sügisel võimu?

Toetus linnapeakandidaatidele. Foto: Pm

Keskerakonna tipphetk Tallinnas oli paradoksaalselt siis, kui nende positsioon üleriigiliselt oli kõige nõrgem. 2009. ja 2013. aasta kohalikel valimistel Tallinnas kogus Keskerakond üle poole häältest. Samal ajal ning eriti pärast 2011. aasta riigikogu valimisi oli Toompeal aga sisuliselt Reformierakonna ainuvõim: kuna Savisaare juhitud Keskerakond ei olnud nelja erakonnaga riigikogus koalitsioonikõlblik, oli nende peamise konkurendi Reformierakonna ülemvõim mäekõrgune.

2017. aasta kohalikud valimised Tallinnas olid Keskerakonnale tagasilöök. Savisaare asendamine erakonna juhina muutis Keskerakonna küll Toompeal koalitsioonikõlblikuks, kuid tekitas erakonnas lõhe, mis ilmnes Savisaare kandideerimises omaenda valimisliidu kaudu. Savisaar pääses isikumandaadiga volikokku, kuid tema valimisliit ei ületanud valimiskünnist. See viis Keskerakonnalt omajagu hääli ning nende tulemus 2017. aasta valimisel oli «kõigest» 44,4 protsenti. Kuna aga valimiskünnise alla jäänud erakondi ja valimisliite oli päris palju, läks üle kümne protsendi häältest kaduma ning valimiskünnise ületanud erakonnad said selle tõttu volikogus ebaproportsionaalselt rohkem kohti. Niimoodi säilitas Keskerakond ka siis Tallinna volikogus õhkõrna absoluutse enamuse.

Sügisel ees ootavatel kohalikel valimistel on Keskerakonna positsioon habras ning ühelt poolt ollakse ilmselt juba leppinud olukorraga, et ainuvõim võib neil käest libiseda. Tallinna valitsemisel oleks suurem poliitiline avatus ja konkurents kindlasti teretulnud. Kuid mida ütlevad meile selle kohta erakondade toetusarvud?

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati hiljutine küsitlus, mis uuris Tallinna valijatelt nende erakondlikku ja linnapeaeelistust, näitab, et Keskerakonna positsioon on sarnane 2017. aasta kohalike valimistega.