Nele Dresen on Tartu Ülikooli religiooniuuringute doktorant, Tartu Linnamuuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja, ICOM Eesti juhatuse liige ning Eesti Rohelise Liikumise ja Eesti Loomakaitse Seltsi liige. FOTO: Erakogu

Koroonapandeemia ei ole juhuslik häire, vaid ühe suure kompleksse tendentsi üks ilming. Meil ei ole lootust, kui usume ikka «tehnoloogiaprohvetite» loitsu, mille järgi tuleb liikuda samal teel edasi, aga efektiivsemalt ja innovaatilisemalt, kirjutab Tartu Ülikooli religiooniuuringute doktorant ja looduskaitsja Nele Dresen.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kõik on omavahel seotud. See ei ole klišee, vaid reaalsus. Planeet Maa on üks terviklik süsteem – kui süsteemis toimub muudatus, siis mõjutab see ka teisi osasid. Kuna meil ei ole täit arusaama Maa kui kompleksse süsteemi osade omavahelistest seostest, siis ei oska me ka piisavalt hästi ette kujutada, mida kõike üks muudatus süsteemis põhjustada võib. Vaatamata puudulikule arusaamale, näeme ja teame aga juba praegu, kuidas inimene on suutnud mõjutada süsteemi osi ning alustanud seeläbi süsteemi tasakaalust väljaviimist.

Niisugune teadmine on aga millegipärast jäänud kinni teadlaste ning keskkonnateadlike inimeste ringidesse. Selle asemel domineerib usk inimkonna kõikvõimsusesse – valitseb veendumus, et kõik, mida inimkond loob, on loodud aina arenema ning selle kaudu kestma igavesti.