Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Merit Kopli: värskem? Igatahes. Vana hea? Muidugi!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Postimehe peatoimetaja Merit Kopli.
Postimehe peatoimetaja Merit Kopli. Foto: Peeter Langovits

«Plaan, päälkiri ja programm sai mitmele korrale läbi mõeldud ja asja tundja inimestega, kelle vastu usaldus seks ulatas, läbi räägitud.» Nii kirjutas Johann Voldemar Jannsen ülemöödunud sajandil, mil ta selle keskpaigas asus taotlema luba esimese, ja nagu hiljem on selgeks saanud, järjepidevalt ilmuma jäänud eesti ajalehe asutamiseks.

 Ju siis oli plaan «seks» usalduseni ulatunud inimestega hästi läbi räägitud, sest Postimees (algul Perno Postimees, siis Eesti Postimees ja nii edasi kuni tänapäevani) tuli, oli ja jääb. Aga miks? Aga «seks».

Ka meie oleme teinud pealkirju ja mõelnud programmi, arutanud seda usaldusväärsete asjatundjatega ning läbi rääkinud tundjate inimestega. Need tundjad ja väärsed, usaldatavad inimesed olete teie, lugejad.

Praegu ja siin on jutt küll pigem ajalehe väljanägemisest, mida meie seda teile tehes nimetame kujunduseks ja küljenduseks, kuid mille ainus eesmärk saab siiski olla «lugejale ligi astuda ja ennast nende hingesse kirjutada», kui veel kord Jannsenit osundada.

Praegu räägitakse, et paberajalehed on hääbumas, vaat et õige pea surmale määratud. Eriti seoses tahvelarvutite buumiga nii mujal kui ka veidi tagasihoidlikumalt meil.

Poole sajandi eest hakati ennastunustavalt rääkima, et õige pea on osa inimkonnast Kuule kolinud, kuid pole seni seda teinud. Ootame ära? Ei, me ei oota ära. Me teeme tänast lehte, ikka veel ka siin ja paberil, praegu ja teile, keda on 58 000 tellijat ja 192 000 lugejat, päevast päeva.

Ja teeme seda tänapäevasemalt ehk siis tänane Postimees ilmub värskendatud välimuses. Uuenenud kujundus pole midagi enneolematult uut, pigem on see olemasoleva värskendus, õhulisem ja korrastatum kui senine. Uut kujundust tehes lähtusime Postimehe traditsioonidest ning tänapäevasest ajalehekujundusest.

Arvestasime sedagi, et ajaleht kehastab stabiilsust ja radikaalsed muudatused mõjuvad pigem ehmatavalt, kuigi ma loodan, et ehmatuse asemel oleks paremaks emotsiooniks üllatus. Meelitav, mitte peletav. Juba kuu aega tagasi, kui kõik plaanitu veel päris valmiski polnud, saatsime uuendatud proovi-Postimehe paarikümnele lugejale.

«See on küll uutmoodi, aga harjub kiiresti. Nii et ikka Postimees, oma ja armas,» oli testgrupi arvamus kokkuvõetult. Kuidas värskendatud leht teile meeldib?

Tagasi üles