Juhtkiri ⟩ Harvesterid söönud, linnud terved?

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Riigimetsas ja erametsas käitutakse lindude pesitsemise ajal erinevalt
• Üleskutset vabatahtlikult linnurahu pidada pole senini edu saatnud
• Täielik raierahu oleks kõige vähem halb variant olukorra parandamiseks

Eestis kehtib juba 17 aastat looduskaitseseadus, mis keelab lindude tahtlikku häirimist pesitsemise ja poegade kasvatamise ajal, välja arvatud üksikud erandjuhtumid. Kuid seaduse tõlgendamine on olnud väga erinev.

Riigimetsa omanik ehk riik tõlgendab seadust selliselt, et metsa raiumine pesitsemise ajal tähendabki lindude tahtlikku häirimist ja on sellepärast kehtestanud riigimetsades kahekuulise raierahu. Ühtlasi on riik kutsunud ka erametsaomanikke üles oma eeskuju järgima ja samuti ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juunini metsa mitte raiuma. Kuid erilist edu ei tundu sellel üleskutsel olevat.

Hiljuti olid Raplamaa looduskaitsjad sunnitud erametsas tegutsevate metsalangetajate eest kohtult kaitset otsima. Kohus võttiski seisukoha, et kuna kõnealuses metsas on linnupesi, tuleb metsaraiumine lindude pesitsemisaja lõpuni peatada. Kohus selgitas, et kui linnud raiutaval alal ei pesitseks, ei oleks raie peatamine põhjendatud.

Siin ongi kogu asja konks. Kuigi metsas jalutades võib meile tunduda, et sellist metsa ei olegi, kus linnud ei pesitseks, siis päris nii see ka ei ole. Teatud tüüpi metsades on linnupesi tunduvalt vähem kui teist tüüpi metsades.

Looduskaitseseaduse avarat tõlgendamisruumi iseloomustab ka kohtu otsusega peatatud metsaraie aeg. See ei kattu riigimetsa raierahuga, vaid on sellest hoopis poolteist kuud pikem. Ka siin pole midagi väga imestada. Nii nagu on erinevaid metsi, on ka erinevaid linde. Linnud ei pesitse kõik ühel ja samal ajal.

Loodusel on omad seadused ja inimeste seadustega pole võimalik loodust reguleerida. Me ei saa kuidagi lindudele mingeid tähtaegu peale sundida ja öelda: olgu ära pesitsetud! Looduskaitseseadus kehtib aasta ringi ja see, kus ja millal võib metsaraiumine pesitsevaid linde häirida, sõltub ikkagi ja ainult lindudest endist. Seega ei lahendaks ka kahekuulise raierahu kohustuslikuks muutmine probleemi täielikult.

Et linnud jääksid terveks ja harvesterid oleksid söönud, tuleb sõda lõpetada ja hakata tegema koostööd. Raierahu kokkulepe võiks olla siin esimene samm.

Siiski on kindlate kuupäevadega kohustuslik raierahu kõikidest variantidest kõige vähem halb. Vastasel korral riskime uppuda ekspertiiside ja kohtuvaidluste põhjatusse sohu. Tähtajaliselt on lahendatud ka kudemisaja kalapüügikeeld ja poegimisaja jahikeeld.

Lindude pesitsemise ajaks kohustusliku raierahu kehtestamine oleks ka samm tagasi traditsioonilise metsamajandamise suunas. Kevadine metsalangetamine on alles viimase aja nähtus, sest kevadine puu on kehva kvaliteediga. Vanasti sellist metsa ei raiutud.

Meil on tekkinud ebanormaalne olukord, kus riigimetsades kehtestatud kahekuulise raierahu ajal suunatakse harvesterid erametsadesse, et nad kasutult ei seisaks. Harvester maksab ligikaudu pool miljonit eurot ja selle liisingumakseid tuleb tasuda iga kuu. Eestis tundub olevat lihtsalt liiga palju harvestere.

Üleinvesteerimine on näide sellest, mis juhtub siis, kui raiemahtude kohta puuduvad andmed, mida kõik asjaosalised saaksid usaldada, ning kui looduskaitsjate ja metsaomanike vahel käib sõda.

Et linnud jääksid terveks ja harvesterid oleksid söönud, tuleb sõda lõpetada ja hakata koostööd tegema. Raierahu kokkulepe võiks olla siin esimene samm.