Krister Kivi: talv on tulekul, tegutseda tuleb kohe

Krister Kivi Foto: Eero Vabamäe/Postimees

Külastasin hiljuti üht suurt Tallinna toidupoodi, kus aina kõlas terviseameti teadaanne, et koroonaviiruse oht Eestis on «tagasi». Kutsuti üles desinfitseerima käsi. Võin eksida, kuid usun, et seesama salvestis on muutumatul kujul mänginud alates läinud sügisest.

Päevake hiljem helistasin koroona- ja vaktsineerimisinfot jagaval telefonil 1247, kus minuga suhtles ooteajal teinegi salvestis. «Täname, et oled hooliv ja püsid kodus,» tähendati iseenesest meeldival moel. Seegi sõnum seostub samuti üsna üheselt 2020. aasta kevade aegu vallandunud paanikaga, mil maailm näis tõepoolest kokku kukkuvat ja kõik taevasfäärist varisevate krohvitükkide eest oma ulualustesse varjule jooksid.

Vahepeal on möödunud aga üle aasta. Juurde on tekkinud nii palju uut teadmist. Esiteks arusaam, et me lihtsalt ei saa lõputult kodus püsida, kuid veelgi olulisem on ka uus info viiruse levikuviiside kohta. 15. aprillil avaldas mainekas meditsiiniajakiri The Lancet kuue teadlase kirja, milles toodi välja kümme põhjust, miks SARS CoV-2 levik on ilmselt ennekõike aerosoolne: see tähendab, et viirus on õhus ka süljepritsme lennuteest pikema maa taha heljuv. Teised viisid võivad kaasa aidata, leidsid teadlased, kuid aerosoollevi paistab olevat peamine. See on halb uudis õhuvaestele ja kehva ventilatsiooniga paikadele.