Talsinki tunnel on Eesti jaoks oluline, kuid selles peituv Hiina kapital teeb selle riskantseks, kirjutab kolumnist Iverson Ng.
Iverson Ng: Talsinki tunneli punane kapital (3)
Küsimus Hiina mõjust Eestis on nüüd saanud tegelikkuseks. Aprilli lõpus, pärast enam kui kümnendi kestnud arutelusid allkirjastasid Eesti ja Soome ametlikult vastastikuse mõistmise memorandumi Helsingi-Tallinna raudteetunneli projektiga jätkamiseks.
Pealtnäha on see heatahtlik projekt, mis teeb Soomes elavate eestlaste elu lihtsamaks, hõlbustab Eesti-Soome kahepoolset koostööd ja muudab need pealinnad kaksiklinnaks. Kuid China Railway Group Limitedi kaasamine ja Hiina ettevõtte TouchStone Capital investeering on toonud välja haavatavused Eesti kriitiliste taristute tegevuspõhimõtetes ja rahastamisallikates.
Tallinna ja Helsingi vahelise punase kapitali ohu konteksti nägemiseks on oluline mõista Hiina strateegilisi huvisid Eestis ja Soomes. Eesti Välispoliitika Instituudi avaldatud analüütilise artikli järgi järeldas Hiina ekspert Frank Jüris, et Eestil on Hiina jaoks strateegiline asukoht Arktilise Siiditee algatuse edendamiseks. Ühendades Rail Balticu ja Talsinki tunneli, saab arendada multimodaalset transporti Euroopa ja Aasia vahel. Eesti pole mitte ainult osalenud algatuses «Üks vöö, üks tee» (Belt and Road Initiative ehk BRI), vaid on ka osa kolme mere algatusest, mis hõlmab 12 ELi liikmesriiki Aadria mere, Läänemere ja Musta mere piirkondades.