Juhtkiri ⟩ Valmistuda kolmandaks laineks

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Hea ettevalmistuse abil saab kolmanda laine alla suruda
• Ventilatsioonisüsteemidele tuleb seada rangemad nõuded
• Uued investeeringud hoiavad ära riigi lukku panemise

Pärast teist Puunia sõda tavatses Cato Vanem lõpetada oma kõned senatis mõttega, et Kartaago tuleb hävitada. Kolmanda Puunia sõja tulemusel nii läkski. Pärast teist koroonalainet ei jäta Postimees kordamata, et ventilatsiooni tuleb tõhustada.

Nii nagu kahele Puunia sõjale järgnes kolmas, on tõenäoline, et ka kahele koroonalainele järgneb kolmas. Vaevalt on kellegi võimuses uut lainet täiesti välistada, kuid hea ettevalmistusega on seda võimalik alla suruda.

Võtmeroll selles ettevalmistuses on õhupuhastusel. Ideaalis tähendaks see ventilatsiooni, mis võimaldaks klassidest ja teatrisaalidest välja juhtida väljahingamise aerosoolidest küllastunud õhku ja anda asemele puhast. Paraku ei ole mõne kuu jooksul võimalik ventilatsioonisüsteeme ümber ehitada, sest see on aeganõudev ja kulukas. Kaugemas perspektiivis peaks see aga olema kindlasti osa riiklikust strateegiast.

Avalike asutuste ventilatsioonisüsteemidele tuleb seada rangemad nõuded, mis näeks ette lisavõimsust nakkushaiguste perioodiks. Sest isegi kui koroona taandub, ei jäta hooajaline gripp meid siiski kimbutamata. Võimalus panna ventilatsioonisüsteemid nakkushaiguste ajal tööle erirežiimil annaks kindlasti olulist kokkuhoidu tänu haigestumise vähenemisele. See oleks pikaajaline eesmärk.

Kuid koroonalaineks valmistumisel on vaja kiireid meetmeid. Valitsus on juba eraldanud kohalikele omavalitsustele 30 miljonit eurot ühes soovitusega kulutada seda koolide ventilatsioonisüsteemide tõhustamiseks, ütles Postimehele haridus- ja teadusminister Liina Kersna. CO₂ kvootide müügist loodetakse saada veel 20 miljonit ja koolide renoveerimise programmist loodetavasti 50 miljonit.

Enne järgmist koroonalainet on vaja otsustavalt tõhustada üldkasutatavate ruumide õhupuhastust. See annab lootust vältida koolide ja avalike asutuste täielikku sulgemist.

On hea, et valitsus mõistab ventilatsiooni keskset rolli nakatumisohu vähendamiseks koolides. Nüüd on vaja, et see sõnum jõuaks ka kohalike omavalitsuse tasandi otsustajateni, et sügiseseks oleks kogu koolivõrk viirusetõrjeks valmis.

Kindlasti vajavad koolid ja omavalitsused nõustamist eri viiside asjus, kuidas koolide õhuvahetust parandada. Üks võimalus selleks on ruumipõhised ventilatsiooniseadmed, mis on palju odavamad kui ventilatsioonisüsteemi ajakohastamine. Kuid värsked uuringud on näidanud, et ka laiatarbe õhupuhastajatest on suur kasu. Näiteks Quebecis möödunud aasta jooksul tehtud seire tuvastas, et õhupuhastajatega koolides oli õpilaste nakatumine kolm-neli korda madalam kui seal, kus õhupuhasteid ei olnud. Üks hiljutine teadusuuring näitas, et isegi filtriga varustatud tavaline toaventilaator suutis vähendada aerosoolide kontsentratsiooni ruumis olulisel määral.

Sedavõrd, kuidas teadustöid viiruse aerosoolides leviku piiramise kohta lisandub, on vaja saadud kogemusi koguda ja rakendada vastavalt kohalikele tingimustele ja võimalustele.

Küsimuse all ei ole ju ainuüksi koolid – kui suudame õhuvahetust ja õhupuhastust tõhustades oluliselt vähendada nakatumisohtu, on tulemus sama, mida seni on saavutatud asutuste sulgemisega. Arvestades kogu elu lukku panemise majanduslikku ja sotsiaalset hinda, väärib selle ärahoidmine ulatuslikke investeeringuid üldkasutatavate ruumide õhupuhastusse.