Jaak Valge: Koloniaalsest süüst ja selle heastamisest

Ants Laikmaa, "Poisi pea" (varem: "Neegripoiss") 1910-1912 Eesti Kunstimuuseum Foto: Stanislav Stepaško

Musta nahavärvi puudumine või valge nahavärv ei tee meid vastutavaks kogu maailma sigaduste eest ja maalide ümbernimetamine ei paranda Aafrika päritolu inimeste minevikku, olevikku ning tõenäoliselt ka tulevikku karvavõrdki, kirjutab ajaloolane Jaak Valge (EKRE).

KUMU näituse «Erinevuste esteetika» kuraatorite soov, et vallanduks diskussioon kunstiteoste ümbernimetamise lubatavuse teemal, on täitunud. Oma kriitilises artiklis julgesin seostada pealkirjade ümbernimetamise «tühistamiskultuuriga» ja leidsin, et minevikupilt peab kujunema ajaloouurimuste alusel ning mineviku disainimine tähendab ajalooteaduse taandamist ideoloogiaks.

Väitsin, et «tühistamiskultuuri» Eestisse toomine on imporditud USA sisekonflikt, millega meil pistmist ei ole. Arvustasin näituse kuraatori Bart Pushaw’ väidet, et Eesti kunstnike teoste ümbernimetamise peapõhjuseks on austuse näitamine mustanahaliste inimeste vastu ning Lõuna-California ülikooli dotsendi Aro Velmeti seisukohta, kes peab müüdiks, et eestlased ei kanna vastutust kolonialismi eest.