Mõlema riigi vähenev huvi teineteise keelt ja kultuuri õpetada on sedavõrd kurvem, et Eesti rahvusülikooli loomise aegadel oli just koostöö soomlastega see, mis meie akadeemilist elu üles aitas ehitada. Soome teadlased, nende hulgas näiteks legendaarne Lauri Kettunen, ärgitasid meid enda rahvuskultuuri ja ühist soome-ugri identiteeti uurima. Ja asi pole ainult identiteedis ja ühtekuuluvustundes. Soome on rahvusvahelisel areenil meie parim sõber, kellest kaugenemine ohustaks meie julgeolekut. Ka kultuurialase koostöö vähenemine maailma ühe enim arenenud riigiga tooks Eestile kõvasti kahju.
Eesti ja Soome otsustajail oleks aeg kokku saada ja sõlmida riiklikul tasandil vastastikune leping, et teineteise keelt ja kultuuri saaks mõlemas riigis vähemasti ühes ülikoolis bakalaureusetasemel õppida. Mõlema huvides on hoida ja koolitada inimesi, kes suudavad rohkem kui tavalisel suhtlustasemel kõneleda ja vastastikku infot vahendada. Keele ja kultuuri tundmine on alustalad, mis hoiavad elujõulisena sügavamat koostööd.
Sest nagu ka inimeste puhul, ei saa sõprust võtta iseenesestmõistetavalt ja selle hoidmiseks tuleb pidevalt ühist identiteeti luua. Muidu võime end ühel hetkel avastada olukorrast, kus kunagisest ühisolemisest on jäänud ainult ilusad mälestused ja ideed rahvaid ühendavast kultuurilisest sillast asendab vaid kivine Talsinki tunnel.