Jarek Kurnitski FOTO: Tairo Lutter / Postimees

Viiruse kui kriisi kasu on olnud selles, et ventilatsiooni tähtsust on teadvustatud kõikidel tasemetel, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor, akadeemik Jarek Kurnitski.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Nõuame puhast õhku avalikesse siseruumidesse nii, et ka epideemia ajal oleks nendes turvaline viibida, ütlevad 40 maailma tippteadlast värskelt avaldatud ajakirja Science artiklis, allakirjutanu kaasa arvatud. Teadlaste loogika on lihtne: kui tervishoiuhoonete ventilatsioonisüsteemid hoiavad õhu kaudu levivate viiruste nakatumisriski kontrolli all, peab see olema võimalik ka teistes avalikes siseruumides. Sama rühm teadlasi juhtis aasta aega tagasi WHO ja üldsuse tähelepanu sellele, et koroonaviirus levib õhu kaudu aerosoolina, samamoodi nagu külmetushaigused ja gripiviirus. Tänaseks on saanud selgeks, et aerosoolne levik domineerib nii lähikontaktis kui ka suurema vahekauguse korral puudulikult ventileeritud siseruumides.

Viirusega koos elamine ei ole hästi õnnestunud, mistõttu radikaalsemate lahenduste vajadus on ilmne. Mõned üksikud riigid, nagu Soome ja Norra, on olnud edukad, aga see on saavutatud ettevaatlikult tegutsedes. On kogunenud palju andmeid, mis näitavad, et hoonete projekteerimise ja kasutamise viisid mõjutavad tunduvalt viiruse levikut. Samas ei ole avalike hoonete (v.a tervishoiuhooned) projekteerimisel kunagi ja mitte kuskil maailmas rakendatud respiratoorse nakkusriski kriteeriumit, hoolimata tõsiasjast, et viiruste põhjustatud majanduslikud kahjud on suured. Tehniliseks võtmelahenduseks viiruse leviku piiramiseks on ventilatsioon, mida võib täiendada õhu filtreerimise ja desinfitseerimisega.