Martin Hirvoja: kas e-tiigri järgmine hüpe?

Martin Hirvoja. Foto: Iris Kivisalu

Eestist saab esimene riik, kus minnakse üle täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele, kirjutab advokaadibüroo Magnusson vandeadvokaat Martin Hirvoja.*

Kuigi viimastel aastatel on aeg-ajalt arvatud, et e-tiiger on magama jäänud, on Eesti objektiivselt võttes endiselt maailma juhtiv e-riik. Digitaalne isikutuvastus koos X-tee hajusa arhitektuuriga on meil võimaldanud luua e-riigi rakendusi, et saaksime kas või kodudiivanilt valida riigikogu, asutada äriühingut, käia notaris ning teha palju muudki. Kui riigikogu äsja esitatud seaduseelnõu heaks kiidab, võib Eestist saada maailma esimene riik, kus minnakse üle täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele.

Aktuaalne on küsimus, kuidas pidada kohut, ilma et sellega pandaks osalejad Covid-19ga nakatumise riskiolukorda. Üks võimalus on normatiivselt ja jõuga öelda, et erinevalt teistest siseruumidest kriminaalmenetluse osaliste mitmekümnekesi kitsasse kohtusaali surumine ei suurenda objektiivselt osalejate nakatumisriski. Teine võimalus on digimenetluse abil pidada tulevikus kohut tervikuna kaugistungi vormis.

Kriminaaltoimikut peetakse praegu paberkandjal köidetuna, hiljem moodustatavat kohtutoimikut võib pidada ka täielikult või osaliselt digitaalsena. Praegune hübriidsüsteem on paradoksaalselt tunduvalt kulukam ja kohmakam, kui oleks kas üksnes paber- või üksnes digimenetlus. Nt koostab uurija arvutis ülekuulamise protokolli, seejärel trükib selle välja, võtab paberile allkirjad ning siis skaneerib selle pildifailina uuesti sisse. Kuna kriminaaltoimikud on tihti nii mahukad, et neid ei saa e-posti kaudu mahupiirangute tõttu saata, kõrvetab prokurör omakorda toimikust tehtud PDF-failid CD-plaatidele ning annab need advokaadile tutvumiseks füüsilisel kujul kätte.

Progressiivsemad prokurörid teevad viimasel ajal toimiku pildifailid kättesaadavaks siiski juba e-toimikus. Seejuures moodustavad toimiku mahust arvestatava osa väljaprinditud ning seejärel skaneeritud digitaalallkirjade kinnituslehed. Kuna pabertoimik skaneeritakse sisse pildina, ei ole toimiku sisu märksõnadega otsitav. Kaitsja peab seetõttu sageli tuhandete lehekülgede toimikut läbi töötades tegema kulukat ja tarbetut käsitööd. Kohtumenetluses aga esitavad nii prokurör kui ka kaitsja taas tõendid ükshaaval paberil väljaprindituna. Kohus võib talle paberil esitatud dokumendid aga uuesti sisse skaneerida ja voilà! – tekib digitaalne kohtutoimik. No ei kõla just 21. sajandi lahenduse moodi.