AK ⟩ EKI keelekool: kas ka eestlane peab elukestvalt eesti keelt õppima? (5)

Copy
Kolme aasta pärast peavad kõik õpetajad oskama hästi eesti keelt.
Kolme aasta pärast peavad kõik õpetajad oskama hästi eesti keelt. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eesti Keele Instituudi (EKI) keelekooli tagasisidest saadud mõtted koondavad kokku EKI koolituskeskuse juht Kairi Burnaševa ja projektijuht-nooremteadur Marit Alas.

Elukestev õpe, enese täiendamine ja uute oskuste omandamine on oluline terve elukaare vältel. Eesti keel on üks nendest oskustest, millele ka pärast kooli lõppu tähelepanu pööratakse. Ikka tundub, et ega päris selgeks seda justkui ei saagi. Kahtlused ja kõhklused kipuvad kimbutama erinevaid tekste luues – küll komasid lisades, suuri ja väikeseid algustähti paika seades, nimesid käänates. Õppija silmade läbi paistab, et kord on reegleid justkui juurde tulnud, teinekord aga hoopiski ära kaotatud. Viimasel ajal on teatud reeglite kehtivuse üle arutletud ka laiemalt.

«Selgus, et ma polegi õigekeeles nii tugev, kui arvasin. Kantseliidis olen eriti tugev :)»

Inimesed, kelle töö nõuab mõtete sõnadesse seadmist ja kirjapanemist, kogevad, et lihtsas ja ladusas eesti keeles kirjutamine võib olla keeruline. Lause­ehitus, sõnavalik ja ka õigekirjareeglid on need, millele me rääkides üldiselt ei mõtle. Kirjutades aga küll. EKI keelekoolis õppijate hulk kasvab pidevalt. Soovitakse ennekõike lihvida oma kirjakeele kasutust. Huvi pakub varem õpitu meeldetuletamine ja reeglite värskendamine. Hea on saada kinnitust pealtnäha teadaolevale. Või vastupidi – saada teada, et seni kindlana tundunu on hoopis valesti meelde jäänud ja sellisena kasutusele võetud. Nii on koolituse järel selgunud, et õigekeeles ei tuntagi end nii turvaliselt, kui loodeti. See-eest kantseliidis avastatakse ennast eriti tugev olevat. On ka täheldatud, et kummaliste lausekonstruktsioonide kasutamine on muutunud nii laiaulatuslikuks, et enam ei panegi tähele, kui kirjapandu tegelikult sisult jabur on.

EKI keelekooli õppijad soovivadki ennast eelkõige selgelt ja arusaadavalt väljendada. Eriti tuleb see vajadus esile riigiametnike puhul, kes peavad refereerima näiteks õigusakte ja neid inimestele arusaadavas keeles esitama. Sama kehtib ka müügipakkumiste koostajate, loovkirjutajate, turundajate, reklaamtekstide koostajate ja paljude teiste puhul. Just seepärast soovitavad EKI koolitajad keelehuvilistel end uuemate keelearengutega kursis hoida. Ühtlasi saab keelekasutaja kinnituse, et mis kunagi õpitud, seda ära unustada siiski vaja ei ole. Kes tahab, kordab üle ja kasutab varem õpitut. Kes soovib, viib end uuemate soovitustega kurssi ning võtab need kasutusele. Suulises vabas suhtluses pole aga murdekeele või koduse argikeele rääkimine mitte keelatud, vaid on suisa soositud.

«Kodukeelt ei tohiks halvustada, ehk las sõber räägib suulises suhtluses vabamas kontekstis murde- vm keelt. Varem arvasin, et tuleb igal pool rõhuda kirjakeele kasutamisele.»

Eesti keel kohaneb muutuvate olude ja väljendusvajadustega ning areneb pidevalt. On selge, et ajas muutuvad nii keelekasutajad kui ka keel ise. Oluline on, et peaksime eesti keelt enda omaks, oleksime selle üle uhked ja tunneksime sellest rõõmu. Ja rõõmu tekitamisele aitab EKI keelekool kindlasti kaasa. Lisaks kinnitus, et komapolitseid ei ole olemas ja uued soovitused vaid ajakohastavad keelekasutust, aga ei kuuluta valeks varem õpitut.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles