AK ⟩ 1939–1940: demokraatia ei oleks Eesti riiki päästnud

Punaarmee maandumine Naissaarel 1940. aastal. Foto: Eesti Ajaloomuuseum Sa, Am _ 2637-r F 5345

Esimese Eesti Vabariigi lõpust kõneledes armastatakse mõtiskleda, kas riigijuhtide teistsugused otsused oleksid meie iseseisvuse säilitanud. Värske ajaloodoktori ja Postimehe arvamustoimetaja Ago Raudsepaga vestles sel teemal toimetaja Aimar Altosaar.

Ago Raudsepa sel aastal kaitstud doktoritöö kirjeldab ja analüüsib detailselt Eesti ja Soome riigi valikuid 1930. aastatel, mille tulemuseks oli Eesti okupeerimine ja annekteerimine, Soome puhul aga Talvesõda ja iseseisvuse säilimine. Mõned autorid (Magnus Ilmjärv, Martti Turtola jt) on korranud Vene propagandastki tuntud teese, et Eesti kaotas iseseisvuse, kuna ei olnud demokraatlik ega hakanud Nõukogude Liidule vastu. Raudsepp näitab, et see nii ei olnud. Põhjused olid juba palju varasemates valikutes, mis ei sõltunud 1939. ja 1940. aasta riigijuhtidest.

Ago Raudsepp (vasakul) ja Aimar Altosaar Foto: Remo Tõnismäe/Mihkel Maripuu