Mart Susi: vaktsiinipass versus inimõigused

Koroonaviiruse karantiini, kaitsemaskide ja vaktsiinipasside vastane meeleavaldaja (keske) Suurbritannias Londonis 24. aprill 2021. Foto: ZUMAPRESS.com/scanpix

Diskrimineerimist vaktsiinipassi esitamise nõude kehtestamisel on võimalik vältida alternatiivide loomisega, kirjutab TLÜ inimõiguste professor Mart Susi.

Vaktsiinipass on inimõiguste aspektist kahe poolega münt, kus ühel poolel on ohud ja teisel võimalused. Mõned ütlevad, et vaktsiinipassi kasutamine rikub inimõigusi, teised jälle, et inimõigusi rikutakse just passi mitte kasutades. «Võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb järgida, varisegu seeläbi või terve maailm!» kõlab vastaliste maksiim. «Ettevõtluse elushoidmine on olulisem kui igaühe inimõiguste tagamine,» leiavad toetajad. Tegemist ei ole akadeemilise diskussiooniga ja kumbki seisukoht ei ole õige. Vaktsiinipassi kasutamine ei riku inimõigusi juhul, kui selle esitamine ei ole vältimatu tingimus teatud teenustele või üritustele juurdepääsu saamiseks ning igaühel on praktiliselt võimalik endale vaktsiinipass saada.

2021. aasta märtsis-aprillis tegi minu juhitud globaalne digitaalsete inimõiguste võrgustik võrdleva uuringu vaktsiinipassi vastavusest inimõiguste universaalsetele põhimõtetele. Enam kui 50 teadlast 22 riigist olid üllatuslikult ühesugustel seisukohtadel. Siiani on kõik meie ennustused võimalike arengute kohta vaktsiinipassi kasutamisel juba realiseerunud või realiseerumas.

Nägime ette viivitust Euroopa Liidus ühtsete standardite kehtestamisel vaktsiinipassi kasutamiseks, mis toob kaasa riikide kiirustamise omaenda reeglite vastuvõtmisel.