Juhtkiri ⟩ Hea uudis ja halb uudis

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Vaktsineerimiseks aja broneerimine ei kulgenud ladusalt
• Süsteemitõrked laienevad paraku ka teistele sihtrühmadele
• Eesti e-teenused peavad olema oma head nime väärt

Hea uudis on see, et alates eilsest pakutakse võimalust ennast vaktsineerida kõikidele üle 40-aastastele. Hea uudis on ka see, et vaktsineerimisvastased tunduvad olevat üksnes häälekas vähemus. Eilse päeva põhjal pole mingit kahtlust selles, et tuhanded Eesti inimesed soovivad ennast vaktsineerida. Halb uudis on aga see, et niipea kui digiregistratuuris tekkis vaktsineerida soovijate poolt arvestatav koormus, jooksis süsteem umbe.

Inimesed, kes soovisid vaktsineerimiseks aega broneerida, nägid ekraanil teadet, et neil tuleb patsiendiportaali sisenemiseks oodata. Ooteaeg oli alguses poolteist tundi, kuid päeva peale vähenes poole tunnini.

Patsiendiportaali toimimise eest vastutav ametiasutus – Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) – väidab, et süsteem ei jooksnud kokku, vaid et korraga sisselogijate arvu piirati teadlikult. Seda tehti selleks, et kaitsta haiglate infosüsteeme ja võimaldada nendel, kes olid juba portaali sisse saanud, oma toimingud ilma tõrgeteta lõpuni viia.

TEHIKu põhjendustega võib üldiselt nõustuda. Tõesti see ootejärjekorra teenus töötab ja ootaja saab reaalajas infot selle kohta, kui palju on enne teda kasutajaid ja millal saabub tema kord sisse logida. Kui ootejärjekord kätte jõuab, siis antakse sellest arvutis helisignaaliga märku ja inimene ei pea pidevalt ekraani vahtima.

Eile õhtul kella viie paiku oli patsiendiportaalis ootejärjekord 18 minutit ja sisselogimise järjekorras ootas umbes 3900 inimest. Kui järjekord kätte jõudis, siis käis sisselogimine kiiresti ja süsteem toimis nobedalt. Ühele meie toimetajale pakuti võimalust ennast Pfizeri vaktsiiniga vaktsineerida juba esmaspäeva hommikul Lääne-Tallinna keskhaiglas. Kõik see on tore, kuid ei vähenda kuidagi nende inimeste kannatusi ja pahameelt, kes pidid päeva esimeses pooles üle tunni aja ootama.

Ühiskond ootab vaktsineerimise korraldajatelt oma küsimustele vastuseid ja paremat planeerimist tulevikus. Me ei taha näha pooleteisetunniste järjekordade kordumist.

Asi ei ole ju ainult nendes, kes soovivad ennast vaktsineerida, vaid ka nendes, kes soovivad teada oma koroonatesti tulemust või broneerida aega arsti vastuvõtule. Tekib ka õigustatud küsimus: mis saab esmaspäeval, kui vaktsineerimisaegu saavad broneerida kõik üle 16-aastased?

TEHIKu väide, et patsiendiportaal kannatab korraga välja umbes 5000 inimest, tekitab samuti küsimusi. Kas tõesti on selline koormus Eesti-suguse e-riigi jaoks liiga palju? Meil on nüüd ja tulevikuski vaja veel vaktsineerida sadu tuhandeid inimesi ja me ei peaks neid pikkade ootejärjekordadega heidutama.

Me oleme jõudnud Eestis e-teenustega harjuda ja Eesti ühiskonna nõudmised e-teenuste kvaliteedile on kõrged. Pooleteise tunni pikkused järjekorrad ei ole normaalsed ja põhjustavad õigustatud pahameelt. Siiski tundub, et kogu süüd IT-inimeste peale veeretada poleks õige. Pigem tuleks küsida: miks ei lastud vaktsineerimist vabaks väiksemate sammude kaupa, näiteks alates 45. eluaastast?

Ühiskond ootab vaktsineerimise korraldajatelt oma küsimustele vastuseid ja paremat planeerimist tulevikus. Me ei taha näha pooleteisetunniste järjekordade kordumist. Tahame vahelduseks kuulda ainult häid uudiseid: et end vaktsineerida tahtvad Eesti inimesed seda ka saavad ja et Eesti e-teenused on oma head nime väärt.