Juhtkiri ⟩ Seksi ostmine tabuks

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• MTÜ Eluliin tegi algatuse seksi ostmise kriminaliseerimiseks
• Seksitöö on paljudele naistele viimases hädas tehtud valik
• Prostitutsioon on harva kahe võrdse inimese tehing

Hiljutised seksuaalse ärakasutamise juhtumid on pannud mõistma, kuivõrd kerge on ebavõrdses olukorras inimeste vahel nõrgemat ära kasutada, nii et ohver julgeb seda endale tunnistada alles aastate pärast. Neist juhtumeist ajendatult on kavas tõsta seksuaalse enesemääramise iga. Kuid sellest üksi on vähe.

Ebavõrdses olukorras on ka naised, kes ühel või teisel põhjusel osutavad seksiteenuseid. Tänases lehes on ülevaade MTÜ Eluliin algatusest kriminaliseerida Eestis seksi ostmine. Eluliini hinnangul vajavad seksiteenuse osutajad, kellest paljud on noored emad, kaitset. Osa on olnud varem inimkaubanduse ohvrid ja neil on raske sellest nõiaringist välja pääseda.

Seksi ostmise kriminaliseerimine on üks võimalus, kuidas vähendada seksiostu nõudlust. Seda võtet on kasutatud üsna paljudes riikides. Võib küll väita, et see muudab prostitutsiooni varjatumaks, mistõttu seksi müüjad satuvad raskemasse olukorda kui siis, kui tegemist on seadusliku tegevusega. Arvestada tuleb siiski seda, et seksi ostmise kriminaliseerimine muudab otsustavalt seksi müüja ja seksi ostja võimusuhteid müüja kasuks.

Legaalse seksiostmise puhul on tegu hariliku teenusega, kus klient on kuningas, sest ta maksab, ja kui mitte muud, siis on tal õigus nõuda oma raha eest head teenust. Senised kogemused maadest, kus prostitutsioon on muudetud legaalseks, näitavad, et teenuse seaduslikkus ei paranda teenindaja olukorda ega ole vähendanud ka inimkaubitsemist – sel lihtsal põhjusel, et seksitöö on siiski paljudele naistele kõikidest töödest kõige viimane valik. Juba see iseenesest näitab, et prostitutsioon pole «amet nagu iga teine».

Vaid harva on prostitutsiooni puhul tegu kahe vaba ja võrdse inimese vahelise tehinguga. Seetõttu oleks aeg arutelu seksi ostmise kriminaliseerimise teemal taas avada.

Kui seksi ost kriminaliseerida, siis kutsub see seksiostjaid korrale, andes neile teadmise, et nad teevad midagi, mis on niihästi ebaseaduslik kui ka ebamoraalne. Selline psühholoogiline tõrge puudub ühiskondades, kus prostitutsioon on seaduslik. Lisaks sellele paneb seksi ostmise kriminaliseerimine teenuse ostja sõltuvusse teenuse pakkujast, kui ta ületab inimliku kohtlemise piire. Juba kaebus politseile tähendaks ostjale pahandusi, ilma kaebuse sisu üle arutamatagi. Ja see peaks mõjuma seksi ostjale kammitsevalt.

Kindlasti on seksi ostmise kriminaliseerimise puhul tegu olulise poliitilise otsustamiskohaga, mis vajab arutelu. Viimane muutus seksi ostmise kriminaliseerimisel toimus meil 2017. aastal, kui keelati seksi ostmine inimkaubanduse ohvrilt. Juba varasemast on Eestis keelatud seksiostmise vahendamine ja seksi ostmine alaealiselt.

Suuremad arutelud seksi ostmise kriminaliseerimise üle jäid aga selle sajandi esimesse kümnendisse. Toonases uusliberaalses ühiskonnas domineerisid ideed, mille kohaselt piiraks seksiostmise ebaseaduslikuks muutmine kahe teovõimelise inimese vahelist tehinguvabadust.

Sellest ajast on hulk vett merre voolanud ja ühiskondlikud hoiakud päris palju muutunud. Oleme jõudnud arusaamisele, et vaid harva on prostitutsiooni puhul tegu kahe vaba ja võrdse inimese vahelise tehinguga. Seetõttu oleks aeg arutelu seksi ostmise kriminaliseerimise teemal taas avada.