Tellijale
TERVISHOID ⟩ Tallinna haigla projektijuht: palju odavam on aidata haige jalule kolme päevaga, mitte teha asju põlve otsas
/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)
12. mai 2021, 00:01
/nginx/o/2021/05/11/13775471t1h60fe.jpg)
Loodetavasti õnnestub Tallinna haigla ehituseks saada Euroopa Komisjonilt 280 miljonit eurot, sest käimasoleva 520 miljonit eurot maksva suurhaigla projekteerimishanke vastu tunneb elavat huvi kümmekond küsijat. 3. juunil esitavad arvatavasti pakkumise suured kohalikest ja välismaistest partneritest koosnevad konsortsiumid, räägib neli aastat Tallinna haigla projektijuhina töötanud Sven Kruup.
Miks uut haiglat ikkagi pealinna vaja on?
Arenenud riikides uuendatakse tehnoloogilist ravikompleksi intervalliga keskmiselt 40 aastat. Hollandis käib uute haiglahoonete ehitamine 30–35-aastase sammuga. Ühelt poolt hooned amortiseeruvad ja vajavad kapitaalremonti, aga veel olulisem põhjus on see, et selle ajaga jõuab vahetuda neli põlvkonda tehnoloogilisi seadmeid ja ravimeetodeid. Uusi tehnoloogiaid ei õnnestu lõpuks enam vanadesse hoonetesse mahutada, nii et uuenduse kõiki võimalusi annaks maksimaalselt kasutusele võtta, või vajab hoone nii suuri ümberehitusi, et mõistlikum on ehitada uus.
Tallinna linna haiglate käsutuses olevast 128 000 ruutmeetri suurusest pinnast pisut üle poole on ehitatud 50–60 aastat tagasi ja ülejäänu vanus ületab 40 aastat, mis läheneb samuti jõudsalt amortisatsiooni ülemisele piirile. Muidu võiks ehk mõelda ka majade järk-järgulisele ümberehitamisele, aga kuna üks haiglate uuendamise tsükkel jäi Eestis sisuliselt vahele, tasub uue kompleksi ehitamine ära. Eriti praegu, kui linnal on paraja suurusega vaba kinnistu käepärast.
Mis saab, kui haigla ehitus edasi lükkub?
Mõned aastad saaks olemasolevates majades hakkama. Uue haigla rajamisele kulub aga vähemalt kümme aastat. Kui riik tahab ka aastakümnete pärast pakkuda kaasaegset raviteenust, siis pole edasilükkamine enam võimalik ja tähendaks arenenud riigist tulnud inimesele sama kui kolida tänapäevaste mugavustega harjunud kortermaja elanikud Rocca al Mare vabaõhumuuseumisse. Katus on küll pea kohal ja toa kütab soojaks, aga silmad kipitavad, sest ruumis hõljub suits.