Indrek Paljak: kuidas tõsta europarlamendi valimiste aktiivsust

Indrek Paljak. Foto: Erakogu

Lisaks valijatele peaksime motiveerima ka erakondi Euroopa Parlamendi valimistest aktiivsemalt osa võtma, kirjutab Reforminoorte juhatuse liige Indrek Paljak.

Eestis toimuvad kolme liiki valimised, kus kodanikud saavad hääletamas käia: riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Viimase 20 aasta jooksul on keskmine riigikogu valimiste valimisaktiivsus olnud 62 protsenti, KOVi valimistel 54 protsenti ja Euroopa Parlamendi valimisaktiivsus kõigest 36 protsenti. Arvestades, et europarlamendi valimiste keskmine valimisaktiivsus üle Euroopa on 51 protsenti, on Eesti näitaja selgelt Euroopa keskmisest madalam.

Pilt selgineb, kui vaadata erakondade kulutusi eri valimiste raames. Erakondade poliitilise tegevuse kulud 2014. aasta esimeses pooles, mil toimusid Euroopa Parlamendi valimised, olid kokku umbes kaks miljonit eurot, samas kui kohalike valimistele ajal kulutati peaaegu kuus miljonit eurot.

Asi on selge: erakondadele on praegu Euroopa Parlamendi valimised teisejärgulised. Selleks on mitmeid põhjusi. 1) Erakondade riigipoolne rahastus tuleneb ainult riigikogu valimistulemustest, seega kohalikud valimised ja Euroopa Parlamendi valimised ei paranda otseselt erakondade rahalist seisu. 2) Kohalikud valimised on erakondadele tähtsad, sest see võimaldab neil olla rohkem pildis eri piirkondades valimistevahelisel ajal ning toetab lojaalse valijaskonna teket.